Gerly, Triin, Kaarel, Alo ja viimase auto

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas Kaarel minuga laupäeval Google Talkis vestlema asus ja tunnistas, et me pole juba pikemat aega (tema sünnipäevast alates) kohtunud. Et ta oli parasjagu valves, kutsus ta mind endale külla, kuid kahetsusväärsel põhjusel (olin Tallinnas tööl) ei saanud ma laupäeval tema juurest läbi astuda. Otustasin aga minna pühapäeval. Et Kaarel oli ka pühapäeval valves, võtsin temaga ühendust ja avaldasin soovin siis võlg tasa teha. Kaarel oli lahkesti nõus ja nii kutsusin ma Alo ning Triinu endaga kaasa ja hakkasin liikuma sinna, kus Kaarel valves oli. Alo ja Triin tulid Alo autoga ühikast ning nõustusid minu kodu juurest peale võtma. Mõeldud-tehtud. Istusingi Tähe tänaval Alo autosse ja siis hakkas kõik imelikuks kiskuma - seelik jäi autoukse vahele, Ülikooli tänavale keerates paiskus autouks lahti ja ma rippusin oma turvavöö küljes ning kui me konvendi ees autost väljusime ja ma ukse kinni lõin, lõi autouks uuesti lahti. Ma olen veendunud, et see auto (punane) üritab mind tappa, aga mul ei ole vist veel piisavalt tõendeid. Igatahes veetsime konvendis algselt kavandatud tunni asemel vähemalt kolm, jõime teed, ajasime juttu ja lõpuks suutsime kohale meelitada ka Mathise, keda küll keegi ei olnud kutsunud, aga kes meie meeldiva seltskonna kuidagi täitsa ise suutis üles leida. Kui ma lõpuks kella üheks öösel koju jõudsin ja pikka aega magama üritasin jääda, siis avastasin ma, et tegemist on ikka väga laheda viisiga oma pühapäevaõhtuid veeta.