...

Ma mõtlesin kirjutada üle pika aja sellest, mida olen päeval teinud või millega oma aega veetnud, aga sel juhul tuleks sellest üks äärmiselt lühike sissekanne - ma nimelt polegi midagi teinud, millest kirjutada. Ma pole ju üldse midagi teinud. Ainult kodus istunud ja mõelnud. Siin on igav. Passin ja mõtlen omi mõtteid. Vaatan seebikaid ja veidraid filme. Olen vist suureks kasvanud, sest mõistan nüüd asju, millest ma varem aru ei saanud. Näiteks filmides, mis räägivad armastusest, tuleb ikka ette suudlemise ja embamise kohti. Ma vaatan neid ning avastan end mõtlemas, mida näitlejad valesti teevad, et see nii võlts tundub. Varem poleks ma teadnud, mis täpselt sellest pildist puudu on, aga nüüd tean, et puudub tunne, tõeline emotsioon. Nad ju ei tunne midagi. Kahtlen, kas need näitlejad on üldse armastanud, kes sedamoodi võltsilt suudavad neid stseene teha. Ah...ei teagi kohe, mida mõelda...