Üks silmapilk ja maailm on muutunud teiseks. Üks sõna ja ta läheb, lubades jälle tulla ja toeks olla. Lubaduseks see jääbki. Juba nüüd märkan, et vanad ajad ei meenu talle enam. Ta ei suuda mind enam üldse kuidagi endaga seostada. Oleme erinevad ja oleme alati niimoodi olnud, kuid ma ei arvanud, et tema sõnad olid nii tühjad. Me ei ole sõbrad, sest ta ei suuda mind sõbrana näha. Kunagi olin talle mitte keegi ja nüüd olen seda taas. Lihtsalt ei oodanud, et see nii ruttu juhtub.
Ja sealt ta läheb, enda arvates toredalt. Kah mul sõber.
Mine siis, kui sa just nii soovid minna. Ära ainult unusta, et tallad minnes endalegi märkamatult üle selle, mis kunagi oli sulle nii oluline.
Ja sealt ta läheb, enda arvates toredalt. Kah mul sõber.
Mine siis, kui sa just nii soovid minna. Ära ainult unusta, et tallad minnes endalegi märkamatult üle selle, mis kunagi oli sulle nii oluline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar