Täna rakendasime emaga oma kõnnikepid täiega töösse. Mis nad ikka niisama nurgas seisavad? Ega me neid vaatamiseks ostnud, mis sest, et nad ilusad on.
Seda kõike meeles pidades kõndisime kodust vanaema juurde, sõime seal mõnusasti lõunat ja siis kõndisime tagasi.
Üksteist kilomeetrit kokku ja koos lõunaga poolteist tundi. Mõnus oli värskes õhus olla, kuigi ilm ei ole just kõige parem. Positiivsust lisab ka see, et parema käe sõrmed ikka liiguvad ja küünarnukk püsib veel koos.
Üldiselt on täna üks tore päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar