Mul tekib praegu küsimus, mida te seal eile tegite, kui me teie pestud põranda üle pidime pesema. Niisiis, mida te tegite?
Meie täna igatahes saime endale need nii "kerged" raamatukogu ja tuduka. Esimeses kusjuures tuli kõik raamatud ära tõsta, riiulid puhastada ja pärast raamatud samamoodi tagasi panna. Ja siis te vingute, et pidite saalis põrandat ja seinu pesema. Hah, naer tuleb peale. Liigutasite klaverit, et selle alt põrandat pesta? Tublid, me pidime täna sedasama tegema.
Tegelt mingit tülinorimist ja vingumist praegu ei toimu. Mul on lihtsalt elu naljakas meenutada, mida L. mulle enne koristamisest rääkis ja seda, kui raske neil oli olnud. Ega meil kergem ei olnud. Ma pakuks lausa vastupidist.
Aga nüüd?
Noh, nüüd on nii, et tõstsime raamatuid, pesime nende alt, tõstsime raamatud tagasi, nihutasime seitse aastat paigal seisnud diivanit, pesime selle alt, nihutasime diivani tagasi, nihutasime klaverit, pesime selle alt, nihutasime klaveri tagasi, pesime saali üle, pesime ahjupealsed, pesime põrandad, pesime seinaliistud, pesime uksed, pesime seinad, pesime voodid, pesime taimede lehed, kloppisime vaibad ja viisime prügi välja. Ilmselt läks mõni asi praegu meelest ära ka.
Me ka koristasime.
Ja see oli tore. Mina nüüd tean, mis diivani all oli. Kas sina saad sama öelda?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar