14 aprill 2009

Kevadidüll

Kujutage ette olukorda, et jalutate meeldiva kaaslase ja tema äärmiselt armsa väga ideaalperemaigulise koeraga ilusal kevadisel õhtul Tartus Toomemäel. Ilm on pisut jahe, aga kõndimine, rääkimine, hea seltskond ja Statoilist ostetud tee annavad justkui imeväel piisavalt sooja, et oleks väga hea olla. Ühtäkki märkate keset oma seni ideaalset jalutuskäiku kaht purupurjus meesterahvast, kes liiklusmärki sõiduteele painutavad.
Mida korralik kodanik teeks?
Ma ei tea, aga kui tüübid olid märgi suutnud nii maha painutada, et see järgmisele autojuhile väga õnnetult võinuks lõppeda, helistasin mina politseisse. Mehed jätkasid samas vaimus kahe järgmise märgi juures, aga nende sõber, kes oli ilmselt kaine, kutsus nad kuskile ära. Politsei tuli ruttu ja asus mehi otsima. Kas ta nad ka kätte sai, ma ei teadnud, sest mina üritasin sulanduda tagasi sellesse kevadõhtusesse idülli, kust need jobud mu välja kiskusid. Päris lõpuni see enam ei õnnestunudki.

Kommentaare ei ole: