Siin on minu vingumispostitus. Tegelikult mitte.
Ma olen üsna rahul, aga nagu suve lõpule omane, olen üsna väsinud. Viimasel ajal on olnud palju muutusi nii tööl, koolis kui ka eraelus. Ja kui te nüüd mõtlete, et kooli ju viimasel ajal olnud ei olegi, siis mina käisin selle sügise esimestes loengutes juba paar nädalat tagasi. Mis teha, kui tuhin koolis käia on nii suur.
Enamik muutusi on muidugi tööl. Uued tuuled, uued inimesed. Või noh, vanad inimesed uutel kohtadel. Hirm uue toimetaja tulekuga seoses oli tegelikult täitsa olemas. Ühelt poolt oli soov just vana olijat sel kohal näha tõeline ja suur, teisalt oli hirm, mis tuuled kõik puhuma hakkavad, kui keegi täiesti uus tuleb. Aga läks lõppkokkuvõttes väga hästi. Siinne atmosfäär on vägagi mõnus. Selle üle ei saa ma kurta, aga praegu teen vist üheksa või kümme päeva jutti tööd, et järgmise nädala koolile pühendada saaksin, ja see on kurnav.
Täna ongi selline kehvem päev. Enesetunne on räbal. Palavik on ka. Millest see tuleb, ei teagi. Aga tee peal hoiab positiivne mõte, et esmaspäeval on viimane maratonipäev ja siis saan natukene puhkust (niivõrd-kuivõrd).
Eraeluliselt on kõik ka huvitav. Minu uus elufilosoofia rokib täiega. Kes teab, see ilmselt ka nõustub. ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar