04 november 2009

Liiga hea, et...

Nojah siis. Oligi seda õnne ja rahukest paar hetke liiga palju. Ärge muretsege, see läks mööda. Mina ise lohutan end teadmisega, et sel nädalal saab keegi minult toreda kirjakese, mis on nii armsasti kirjutatud aga sisu on selline tiba nõme. Ja siis saab nalja nabani, sest kuidas saabki keelduda ettepanekust, mille sa ise oled teinud. :) Hah.
Teine jälle saab kirja, mis on armsasti kirjutatud ja veel armsama sisuga. Kahju ainult, et ma selle teise kirja adressaati isiklikult kohata ei saa. Nii tahaks. Aga no pole hullu, meil on veel kirjad (no tähendab see üks, mida ma nüüd kirjutama hakkan).
Kui ma juba vinguma hakkasin, siis ei saa mitte mainimata jätta, et enese ravimisest pole essugi kasu, kui sa avastad end taas punktist, kus peaks nagu kõike otsast peale alustama. Nagu mina. Yeey.
Ahjaa, lõpetuseks küsimus unetutele. Kuivõrd väärtuslik on saladus, millele sa just täiesti tahtmatult valel ajal vales kohas olles jälile said (pelgalt seetõttu, et olid kohal), kuigi teadsid juba eelnevalt täiesti kindlalt, et ei tahagi seda saladust teada??? Kes õige vastuse toob, sellega võin seda saladust absoluutselt jagada. Isegi ära olen nõus andma.

Kommentaare ei ole: