Praegusel hetkel mahalõikamisest täitsa piisaks.
Käisin täna tantsimas, sest T. ei saanud ja mul ei olnud kah väga head põhjust minemata jätta. Mulle ju ikkagi meeldib tantsida ja, nagu ikka, oli väga tore. Laupäevast esmaspäevani suhteliselt vastikult valutanud jalg ei andnud täna peaaegu üldse tunda. Pärast tantsimist oli natukene kange, aga muidu ok. Käisime siis V.-ga Vanemuise tänavalt läbi ja mina keksisin (loe: lonkisin) taasleitud korvikesega kodu poole. Jõudsin vaevalt esikus saapad jalgade otsast ära lükata, kui pidin sinnasamma porimatile põlvili vajuma. Püsti enam ei saanudki. Ma sõna otseses mõttes roomasin oma tuppa ja ajasin end laua najal kuidagi üles. Vasak jalg on totaalselt krampis ja kõik vähegi põlve lähedusse ulatuvad lihased kisuvad igaüks ise suunas. Valus-valus-valus.
Kutsuge mind nüüd vinguvaks titeks, kui tahate, aga ma võtsin suure tableti kanget valuvaigistit ja keeran end nüüd kuidagimoodi voodisse valu taandumist ootama. Iseenesest ma väga ei looda, et see juhtub, aga ehk murrab uni enne maha, kui asi hullemaks jõuab minna.
Eks näis, mis hommikul saab.
:(
2 kommentaari:
vaene sina, tunnen sulle kaasa. Kahjuks ei saa ma sind kuidagi aidata.. Loodan, et šokolaad aitab tuju kuidagi parandada. Kallid
kas sa arstile oled end näidanud? selliste asjadega ei maksa nalja teha, neid vidinaid läheb sul terve elu veel vaja!!!
marss arstile, muidu tulen ja annan kolakat!!!
(puhun õrnasti valu ära ja teen peakesele pai ka)
Ma ja väike Ma ka :)
Postita kommentaar