Väljas on nii müstiliselt kaunis - mõnusalt külm ja akna taga langeb pehmelt laia lund. Kas sel aastal tulevadki viimaks korralikud valged jõulud, mida ma nii kaua oodanud olen? Ma loodan küll. Sel aastal on mul isegi jõulumeeleolu. Üle pika aja tegelikult. Elu on viimastel aastatel olnud selline, et jõulud ei ole minu jaoks erilist väärtust omanud. Sel aastal on asjad teisiti. Kuskil minu lähedal sööb keegi praegu mandariine. Terve buss on mõnusat mandariinihõngu täis.
Mis tuletab mulle meelde, kuidas ma üldse ei tahaks praegu tööle minna, vaid vedeleksin kodus teki all hea meelega. Hääl on mul nüüd küll tagasi, aga köha on suhteliselt hirmus ja nohu veel jubedam. Kõige kurvemaks teeb asja see, et mu nina on katki ja see teeb nohu veelgi ebameeldivamaks. Ving. Ving. Ving.
Nüüd sõidan kolmeks päevaks Tallinnasse tööle, siis pühadeks koju, 25. Tartusse ja 27. taas Tallinnasse tööle. Aastavahetuse plaanid on veel küllaltki lahtised, aga tahaks hirmsasti suurt möllu saada. Et oleks selline suur pidu, saaks aasta vahetatud ja mõnes mõttes ka minu Taani ära saadetud. Plaanidega oleme vist küll tiba hiljaks jäänud, aga noh. Üritada ikka võib.
Häid uudiseid mul tegelikult jagub Eriti rõõmustab mind tõsiasi, et mul on oma toale uus üüriline leitud ja ma ei pea muretsema, mida korterikaaslased küll ilma minuta tegema hakkavad. Nõme oleks ise ära minna ja jätta teised enda asemele uut inimest otsima. Olen selles osas nüüd suhteliselt positiivselt meelestatud. Seda enam, et minu kambrikese saab endale organiseerunud inimene. Tartu on ikka nii väike. Nüüd pean lihtsalt kuidagi kolimise organiseerima. 4. jaanuariks kolin välja ja sealt edasi elan juba konvendis, kui mul on tarvis Tartus viibida. Täitsa vahva kogemus saab olema. :P
Oeh. Tegelikult ma juba natukene ootan aega, mil ma viimaks Taanist tagasi jõuan. Lahe mina, ise pole veel läinudki ja juba tahab tagasi. Eks see saab üks tore kogemus olema, aga mul on midagi, mis mind tohutu jõuga koju tagasi tõmbab. Ma kahtlustan, et hakkan Tartu ja siinsete inimeste järele Taanis tohutult igatsema. See oleks midagi uut, sest tavaliselt mul koduigatsust ei ole. Aga noh, ma ei ole ka neli kuud kuskil välisriigis elanud. Läheb põnevaks.
Selliste huvitavate mõtete peletamiseks piisab aga hetkel vaid sellest, kui pilt hetkeks aknast välja suunata. Eesti on praegusel ajal hämmastavalt ilus. Valged jõulud on mulle alati meeldinud. Täielik talve võlumaa.
1 kommentaar:
we shall miss you more.
Postita kommentaar