19 juuli 2010

I close my eyes for a moment, but when I open them you should not be there anymore

Viimaste päevade elu on tundunud kuidagi selline kehaväline kogemus. Olen kõndinud ringi ja mõelnud, et kohe kui ma üles ärkan, on asjad teisiti. Siiani pole seda aga veel juhtunud.
Töö on ikka veel töö. Ma valmistun suure hoolega folgiks. Olen tänavuse folgi teemast nii sillas, et ma kohe ei saa teistmoodi, kui pean sellest täiega osa võtma. Nii on mul 34 kontsertist koosnev nimekiri, kuhu ma pean kindlasti minema. Sinna lisanduvad veel rohelise lava etteasted ja õpitoad, kusjuures neljapäeval ja reedel tuleb kuskile ka töö mahutada. Hmm... Folgikraami vean kodust ära juba kolmapäeval, sest sõidan millalgi Tallinnasse, et neljapäeval folgirongiga tagasi tulla. Hetkel olen Tartus, sest kell 10 saab siit alguse X tudengite hääletusvõistlus "Kas tunned maad?", mis lõppeb neljapäeva õhtul folgi rohelise lava juures. Ma kirjutan sellest ka, sest keegi teine ju ei kirjuta.
Eile õhtul tulin Mari-Anne juurest Võrust. Ma pole seal nii ammu käinud, et see oli täitsa elamus omaette. Käisime Tamula järve ääres, sõitsime ratastega, olime niisama. Mõnus oli.
Tartus käisin üle pika aja Marleniga väljas. Ma olen temast puudust tundnud. Temaga on hea rääkida. Lihtne. Meil on omad jutud, omad saladused ja vähemalt Tanel sattus ilmsesse segadusse, kui me lõpuks rääkisime vaid, et ärme siis seda ja seda teist ära unusta ning kohe kindlasti peab meil olema meeles üksteisele sellest rääkida ja seda meelde tuletada. Vähemalt minul oli kindel arusaamine, millest parasjagu jutt käis. Kahtlustan, et Marlenil ka.
Eile õhtul oli mul parasjagu julgust teha midagi, mida olnuks minu enda jaoks vaja teha juba ammu. Aga ma ei olnud seda seni suutnud. Lihtsalt. Eile Toomemäel jalutades leidsin selle julguse ja astusin vajalikud sammud. Mitte miski pole lihtsam kui mitte teha seda, mida sa teha kardad.
Ja siis on veel Intro... See läheb loodetust pareminigi, ma arvan. Mul on vähemalt selline hea tunne, sest inimesed viitsivad sellega tegeleda ka oma vaba aja arvelt. Mõnus.
Ma olen nüüd enda kohta paras neeger, aga selja pealt tuleb ka juba nahka, nii et vaevalt seda kõike väga kauaks jätkub. Ehk pean folgi lõpuni vastu.
Folgil näeme...

Kommentaare ei ole: