01 august 2008

Eutanaasia - õigus surra

Itaalias on puhkenud suur poliitiline arutelu selle üle, kas lubada eutanaasiat või mitte. Hetkel on see keelatud. Ühegi ohvri lähedased ei saa paluda, et inimene masinate küljest ära võetaks. Või noh...saavad, aga tõenäoliselt seda ei tehta.
Mõelgem hetkeks. Mina ei tahaks mingil juhul veeta kümmet aastat aparaatide küljes, nii et mind toidetakse toru kaudu. Ei mingil juhul. Ma eelistaksin seda, et mõni pereliige vajutab nuppu ja peatab masinad, mis ei lase mul rahus oma teed minna. See oleks kergem kõigile. Miks on vaja kulutada raha, et hoida elus kedagi, kes niikuinii iialgi tagasi elule ei ärka? Miks piinata sugulasi, kellele kinnitatakse, et inimene on veel elus, kuid tegelikult on samahästi kui surnud? Miks keelata inimesele rahu, mis võinuks saabuda juba ammu? Kellel on vaja ohvreid masina küljes hoida?
Eks aeg-ajalt juhtub imesid ja keegi ärkab taas üles, kuid seda juhtub äärmiselt harva. Äärmiselt harva. Elu võib ju ime olla, kuid austusest selle ime vastu võiks lasta sellel ka lõppeda. Muidugi loodame, et kallis inimene ärkab taas ja kõik on nagu enne, kuid vaadakem tõele näkku. Kui tõenäoline on, et lähedane teeb ühel heal päeval pärast kümmet aastat aparaatide all silmad lahti ja küsib: "Kuidas teil siis käsi ka käib?" ? Ma pakuks, et tõenäosus on väiksem kui üks miljonile.
Ma ei saa selles debatis kaasa rääkida, kuid arvan, et eutanaasia ei ole mõrv. Sellest järelduvalt palun igaüht, et kui mingil hetkel olen mina haiglavoodis aparaatide küljes, ei reageeri ja mingeid elumärke eriti ei ilmuta (st nagu magaks) ning see olukord on kestnud kauem kui kaks nädalat, öelge arstidele, et ma keeldun igasugusest edasisest ravist, mis üritab mind kunstlikult elu küljes kinni hoida.
Ma ei kavatse ringi lipata ja sellisesse olukorda sattuda, aga kui see peaks kogemata juhtuma, siis eeldan, et ma ei ole kellelegi nii palju kurja teinud, et peate vajalikuks mind aastaid masinate küljes piinata. Kui olen, andke teada, korvan selle, kuni veel saan, sest kui see aeg saabub, sooviksin rahus surra.

Kommentaare ei ole: