Täna öösel saab seitse päeva minu sissekolimisest Päntrisse. Täitsa vapustav. Tundub märksa kauem. Seitse päeva!!!
Aga sellele tänasele tähtpäevale eelnes täiesti katastroofiline nädalavahetus, mis algas hetkel, mil Cassu neljapäeva õhtul ühikatoa uksest välja astus, et koju Pärnusse sõita.
Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et kinno ei saanud. See on isegi minu süü, sest ma keeldusin minemast, kui musi pärast pool ööd mingit kooliasja tegema peab. Nii et ei mingit kino mulle. Oeh.
Reedel üritasin endale süüa teha ja sealjuures sulatasin üles Cariné kiirkeedukannu. See on isegi minu jaoks saavutus. Keeta makarone ja rikkuda ühe nupu pärast pool köögielektroonikat. Lahe.
Reede tõestas siiski, et pealkirjade panemine ei ole minu jaoks mingi probleem. Positiivne.
Laupäeval pidin tööd tegema, aga mõtteks see jäigi. Käisime Kadriga raamatukogus ja veidi ostlemas ning ülejäänud päeva olin suht niisama. Õhtul vaatasin ära Sweeney Todd'i. Lõpp ei meeldinud, muidu oli suht mõnus. Veri võinuks tiba tumedam ja paksem olla.
Ka pühapäeval pidin tööd tegema. Mõtteks jäi seegi. Kella neljani vaatasin Breakfast at Tiffany's, mida ma pole kunagi varem algusest peale näinud. Avastasin, et meespeaosa mängib kapten Smith A-rühmast ehk siis meeletu filminimekirjaga George Peppard. Väga lahe. Siis käisin Pauliga pitsat söömas. Vaatasime tema ja Tiinaga Raatuses saadet Whose line is it anyway? või miskit taolist. Täpselt ei mäleta. Külastasin Kadrit ja suundusin Pauli juurde tagasi täpselt õigeks ajaks, et teada Ruhnu valla külade arvu ning vaadata koos tema, Eero ja Jaaniga superstaarikat. :D
Njah. Õnneks on see nädalavahetus nüüd läbi.
Viis päeva Itaalia-reisi alguseni.
4 kommentaari:
Päris põhjalik analüüs ;D
Kas see oli nüüd miski iroonia?
kiirkeedukann pool köögielektroonikat?
Vaesed tudengid noh
Postita kommentaar