Ja jälle lendasid plaanid vastu taevast. Oeh. Veel üks õhtu mõnes mõttes mokas. Aga pole miskit teha. Nii kummaline, kui see ka ei oleks, ei ole ma pahane. Üldse ei ole. Ma saan aru. Lihtsalt väga kurb on. Alguses tahtis küll nutt kurku tõusta. Ehk läheb siis homme õnneks. Aga ei või iial teada. Pean ausalt ütlema, et ma ei oleks eriti üllatunud, kui ka sellest midagi välja ei tule. Mul oleks siiralt väga väga kahju, aga ma ei imestaks. Aga ma loodan parimat.
[Keep my fingers crossed]
1 kommentaar:
Mis siis eile õhtul plaanis oli, et seda ellu viia ei saadud?
Postita kommentaar