Lihtsast torkivast valust on saamas agoonia. Ega ma tegelikult arvanudki, et see kõik nii lihtsalt läheb, aga ometi ma lootsin. Algul tundus, et kõik see ongi lihtne, aga eks elu teeb omad korrektuurid.
Ma ei suuda enam pidada arvet, kui palju ma viimastel öödel maganud olen. Või kui vähe. Ma lihtsalt ei saa aru. Ma haigutan, olen silmnähtavalt väsinud, ei jaksa silmigi lahti hoida ega suuda üht jalga korralikult teise ette panna, aga kui voodisse ronin, on vaid vaikus. Ma ei saa öelda, et väsimus voodisse heites kaoks. Oh ei. See on alati seal, kuid ometi ei tule uni nii lihtsalt. Ja kui lõpuks tuleb, ärkan enne, kui keha jõuab sellest midagi saadagi.
Pärast eilset ööd ütlen ausalt, et ma ei jõua nii enam, aga vaadates kella ja mõõtes aega, mis ma täna lootusetult teki all olen vedelenud, tundub, et vähemalt ühe öö pean veel kannatama.
Mul ei ole õrna aimugi, mis see on, aga see lihtsalt hoiab mind ärkvel...
2 kommentaari:
Kui tõesti muidu magada ei saa, osta apteegist kuivatatud palderjani ja tee sellest teed enne magama minekut. Või osta palderjani tablette. Mõjub, uni tuleb mühinaga.
Ära piina ennast :)
Ma võitlen praegu samamoodi
Ma mõtlen, et peaks seda Eesti taimset Energiateed proovima jälle. Eelmine kord jõudsin tassitäie ära juua, kui silmad iseenesest kinni kukkusid. :D
Postita kommentaar