"Keep smiling!"
Mul on küll selline tunne, et mul on õlal keegi valge mehike, kes pidevalt meenutab, et naeratus peab kõrvuni olema. No ei saa seda lihtsalt maha kruvitud. On sellised väikesed asjad, inimesed, sõnad, teod, liigutused, mis meenudes lausa sunnivad naeratama. Ja nad meenuvad tihti.
Ma poleks iial arvanud, et mind paelub nii meeletult asjaolu, et ma ei saa aru, kuid nii see on. Olen võlutud. Väikesed žestid on mu endasse haaranud ja ma ei saa olla neile mõtlemata.
Olen õnnelik, argipäev ei rõhu mind. Olen sellest kaks astet kõrgemal. Jah, olen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar