Tegelikult ei saa seda niimoodi nimetada. Pigem võtame kaasrebastega osa naiselikkuse baaskursusest, mille lahutamatuks osaks on seelikud ja kõrged kontsad ning keegi tugev noormees, kelle käte vahel tuleb etteantud tingimustes sooritada üsnagi etteantud liigutusi.
Seda praktiseerisime eile esimest korda. Rebastena, ma mõtlen. Kui tantsuõpetaja Helena (Liiv) tunni algul üles loetles, mis me kõik selgeks peame õppima, tekkis kohemaid küsimus, kas tõesti suudame seda kõike kaheksa tunniga. Poolteist tundi, aeglane valss, rumba ja aeglane fokstrot hiljem, kui päkad olid valusad, kingad kitsad, mehed hingetud ja neiud väsinud, kerkis aju tagasoppidesse mõte, et ilmselt saame sellega hakkama. Edasine õhtu möödus juba äärmiselt meeldiva tantsuõhtu entusiasmilainetes. Seda elevust ja rõõmu, mida tantsutunnid pakuvad, jätkub meile ilmselt veel pikaks ajaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar