Mitte, et see poleks minu sajas sissekanne samal teemal. Selles olen ma hea. Kahetsemises. Kahtlemises. Täna kruttisin end üles inimese peale, kes ei ole milleski süüdi. Mul oli kohustusi ja ma ei täitnud neid piisavalt korralikult. Kui sellest sõltub ka kellegi teise tulemus, võiks ju arvata, et nad tahavad, et seda korralikult tehtaks. Andestust.
Ma tean, et mul ei ole õigustust. Mu mõtted on eemal. Laiali. Ma olen väsinud ega tea, miks teen valikuid, mille kasuks olen otsustanud. Üha enam mõtlen, et võinuks teha teisiti, et võiksin jätta tegemata, võiksin loobuda. Ma ei julge.
Üks sõber pakkus oktoobrit. Ma loodan, et tal on vähemalt siiras heameel teada, et tal oli õigus. Kardan, et liigagi õigus. Minu aplaus talle - see, kellest lootsin suurimat toetajat, pakkus kõige vähem ja tal oli õigus. Palju õnne. Ma loodan, et ta on endaga rahul. Mina ei ole. Mul on kahju. Kõige pärast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar