Täna öösel nägin veidrat und. Elasin taas läbi hirmsaid hetki mitte nii kaugest minevikust, mil süda tahtis hirmu pärast seisma jääda. Täna öösel nägin neid veel kord ja taas tundus kõik nii tõeline. Ma ju tean, et kõik need olukorrad lõppesid õnnelikult suurema kahjuta, aga absoluutselt iga kord, kui need meenuvad, jääb süda seisma, hingamine takerdub ja peopesadesse tekib külm higi.
Päriselus olid need hetked rasked, aga näiliselt põhjuseta. Unes tunduvad miljoneid kordi hullemad. Ma ei tea, miks ma kõike seda nii raskelt üle elan. Veider on see, et ühelgi neist hetkedest ei olnud ohus mina. Ikka ja alati keegi teine. Kuidas on võimalik, et üks inimene võib panna enda pärast sellist hirmu tundma? Ma ei tea, miks see nii on, aga kui see oleks võimalik, annaksin selle hirmu kohe ära.
Kas see on sellest, et hoolin? Sel juhul ma ei taha enam hoolida. Aitab. Tahan taas unenägudeta öid, sest siis sinu õnnetused ei piina mind enam. Ei julge enam hoolida. Aitab.
Päriselus olid need hetked rasked, aga näiliselt põhjuseta. Unes tunduvad miljoneid kordi hullemad. Ma ei tea, miks ma kõike seda nii raskelt üle elan. Veider on see, et ühelgi neist hetkedest ei olnud ohus mina. Ikka ja alati keegi teine. Kuidas on võimalik, et üks inimene võib panna enda pärast sellist hirmu tundma? Ma ei tea, miks see nii on, aga kui see oleks võimalik, annaksin selle hirmu kohe ära.
Kas see on sellest, et hoolin? Sel juhul ma ei taha enam hoolida. Aitab. Tahan taas unenägudeta öid, sest siis sinu õnnetused ei piina mind enam. Ei julge enam hoolida. Aitab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar