Taaskord on kätte jõudnud see aeg aastast, kus Gerly on punane nagu vähk ja hakkab õige pea ilmselt nahka ajama. Et seljapunetus on tasapisi taganenud ja pruunima kuju võtnud, püsib lootus, et eile omandatud kõhupoolne punetus ka peagi jälle magada laseb ja nahka päris maha ei võta. Tore oleks ju vahelduseks pruun, mitte valge olla.
Ema juba eile ütles, et ma olen pruunim kui tema. See juba on midagi. Nüüd aga olen lihtsalt punane (valgete rantidega). Täna hommikul oli tohutu tung paljana tööle tulla, sest väga raske on leida riideid, mis põlenud nahale haiget ei tee. Sain lõpuks hakkama, kuigi praegu on tekkimas tunne, et teksad oli küll täiesti vale valik. Hommikul ei tundunudki, et kintsud nii põlenud on, aga võta näpust.
Küüned murdusid nädalavahetusel kah ära. Imelikul kombel ainult paremal käel, vasakuga on kõik korras. Pean vist puha maha lõikama. Ehk ei olegi nii paha mõte, sest maasikakorjamishooaeg läheneb ja ausalt öeldes näevad küünealused pärast marjakorjamist suht rõvedad välja. Naljakas on ka, kui ühel käel on üks pikk küüs ja teisel käel neli pikka küünt. Äkki peaks mingit vigurlõikamist proovima?
Päris äge.
Kõigil, kel on igav, äkki te viitsite lõustaraamatus ühele lingile laiki panna, siis saaks Gerly endale vinge küünelakikomplekti, mis Gerly küüntele väga meeldiks, kui need jälle pikaks kasvavad. Laiki saab panna SIIN. Ma oleks hullult tänulik.
Ma lähen ja teen nüüd tööd (loe: istun ja ootan, kuni töö ise minu juurde tuleb, meil on kella üheks kohting kokku lepitud).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar