Ma tegelikult tunnen, et pole siia juba ammu midagi kirjutanud, aga vabandan end veel ka täna sellega, et olen töölt tulles olnud surmväsinud nagu teeks ma mingit rasket füüsilist tööd ja see internet on kodus ka nii nagu ta on. Küll see trükkimine on ikka keeruline.
Ausalt võtan homme töö juures võimaluse korral pikemalt ette ja kirjutan sellest, kuidas ma töötõendil kaldun kiilaspäisusele, miks ma Jüriga jalutamas käin ja miks Anu on õnnelik, et ma kohvi ei joo. Ma ausõna kirjutan pikemalt, aga seda siis, kui silmad iga kahe sekundi tagant kinni ei vaju nagu praegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar