Loen netikommentaare oma lugudele ja imestan. Kas olen mina nii halb ajakirjanik, et kohe kuidagi oma lugu arusaadaval moel kirja panna ei oska, või on see ikka lugeja, kes päris täpselt aru ei saa, mida ta loeb?
Eile arvasin veel, et ehk on see kõik minu süü. Täna olen täiesti veendunud vastupidises. Ei ole teist nii lolli inimest kui see töllakas, kes pärast artikli kahe esimese lõigu lugemist internetti kohe mingi labase kommentaari lajatab, mis artikli sisu absoluutselt ei puuduta. Kas sul tõesti muud elu ei ole? Ja ma ikkagi arvasin neist paremat.
Lootusemullid purunevad praegu...
1 kommentaar:
Mul on endale see "süü"-teema viimasel ajal palju ette jäänud. Tööga seoses just: pealkirjades, kommentaarides, ka niisama, kui inimesi rääkimas kuuled. "Kes on süüdi?", "kelle süü" see ja teine on jne...
Võib-olla on see piirkondlik iseärasus siin, võib-olla olen lihtsalt üle keskmise tähelepanelik viimasel ajal selle suhtes...
Tegel't ei seostu see üldse sinu teemaga, aga tekkis huvi siin mainida.
Kommentaatorid - ehk siis meie tsunfti liikmete põlised sõbrad ja vaenlased. Mõned on jah, sellised elupõlised kommenteerijad, kes lihtsalt otsivad võimalust, et mingi repliik sinna lajatada.
Samas vahel öeldakse midagi asjalikku ja vahel on neist kasu ka. Väga lamp teema, kõige lihtsam on kommentaariumi mitte lugeda - samas ma enda lugude kohta loen, saab mingil määral tagasisidet (palju on muidugi rämpsu)...
Postita kommentaar