Karu 17 ja Peterburi mnt 87. Minu uus kodu ja mitte nii uus töö. Esimeses kulgeb hästi ja teises veel paremini. Postimehes kirjutasin alla lõpparvele. Oli ka aeg. Mis ma sellest tööst sain (peale raha ma mõtlen)? Mitte midagi. Tegingi seda puhtalt enese äraelatamiseks ja see on üdini nõme. Nüüd aga olen väga rahul sellega, mida ma teen. Lõpptulemus ei ole küll alati nii hea kui võiks, aga vähemalt Märt arvab, et olen keskmisest tunduvalt osavam, ja see on hea.
Natuke teistel teemadel - moodsa hulluse uusim trend tundub olevat nimevahetus. Ma ei uskunud seda, kui kuulsin, et Mart ei ole enam Piibe, vaid mingi saksa nimega päss. Siis järgnes Mehis. Aga kui ühel päeval helistas Tairi ja ütles, et on nime vahetanud, lootsin, et tüdruk on vahepeal mõnele kreeklasele mehele läinud. Oh, kaugel sellest. Ta vahetas nime. Lihtsalt. Iseenesest on see vahva, aga neist kolmest inimesest mõistan Mehise motivatsiooni selleks kõige enam. Teistel sellist põhjust nagu ei ole. Ilmselgelt on tegemist uusima trendiga, millel tuleb sabast kinni haarata, enne kui see laev ka läinud on. Njah. Nii et kui ma ühel päeval annan teada, et olen oma perekonnanime vahetanud mingi saksa õuduse vastu, mis tähendab miskit nagu seasadul (vihje kuulsale jalgpallurile), kingategija, asjaküpsetaja jne, siis ärge imestage. Üritan ka trendiga kaasas käia.
5 kommentaari:
Ma ise valisin Jaana Kuharsch.
Soovitaks siinkohal midagi lüürilisemat!
Mingi eriti ropp-liivilik saksakeelne sõim?
Ja mis on Mehise motivatsioon?
SINA pead seda Mehiselt küsima.
Jeap!
Postita kommentaar