113: esmaspäev (mingi kummaline rahvuspüha)
Taanlastel on järjekordne holiday. Mis see on, ma ei tea ja ega eriti ei huvitagi. Mina lähen otse loomulikult kooli, sest mul on vaja lugu eestikeelseks monteerida ja kaks tuhat (2000) sõna (ja ma mõtlengi sõna, mitte tähemärki) tööraportit kirjutada. No tule taevas appi! Seal koolis ma siis poole päevani istusingi, aga mingil hetkel viskas üle ja tulin koju. Lisaks on teisipäeval eksam, milleks oleks vaja raamat läbi lugeda ja sisuliselt pähe õppida. Seda ma siis tegin. Vahepeal mängisin närvide rahustuseks jaburaid arvutimänge (loe: Simsi) ja siis lugesin edasi. Nii see õhtu öösse veeres.
114: teisipäev (eksam ja euruvisioon)
Päev algas kell viis, kui ma ilma mingisuguse äratuskellata silmad lahti tegin. No mida kuradit?!? Lugesin siis veel eksamimaterjale, käisin pesus, kokkasin hommikusöögiks tatraputru ja valisin kooliminekuks riideid. Kell 9:30 hakkas eksam. Esimest korda selle semestri jooksul oli kogu kamp õigel ajal kohal. Seda pole meiega varem juhtunud. No mina olen kogu aeg varem kohal, sest ma kardan hilinemist paaniliselt (ma isegi sündisin kuu aega varem, et jumala eest mitte hiljaks jääda), aga teised... Eksam oli täielik jaburus. Küsimused olid sellised, et vastata võis miljonit erinevat moodi. Täiesti huvitav, kuidas nad seda jama hindavad. Kohati ei saanud küsimustest arugi, aga no mina hakkan küll hinnet keeleliste probleemide pärast vaidlustama, kui mulle tundub, et see mulle ei sobi. :)
Õhtul istusin kodus, tõlkisin Reelika magistriõppe lõputöö (sai nüüd vist õige nimetus) kokkuvõtet. Matemaatilisi termineid inglise keelde tõlkida oli paras väljakutse. Samas on mul nüüd aga kogemust enda töö tõlkimiseks. Ega see majandusest (Priit) ja matemaatikast (Reelika) ikka hullem olla ei saa. Õnneks on tänapäevases ajakirjanduses käibel enamjaolt ingliskeelsed fraasid, mida keegi pole osanud normaalselt maarjamaal käibel olevasse keelde tõlkida, niisiis ei tohiks mul aasta pärast tõlkimismuret olla. Eks näis. Hiljem vaatasin Eurovisiooni esimest poolfinaali (jah, ma kirjutasin selle pealkirjas meelega valesti). Läks nii nagu alati - enamik laule olid kohutavad ja otse loomulikult Eesti edasi ei pääsenud. Õhh. Ometi oli meil üle mitme aasta väga hea lugu. Ilmselt see ongi meie viga, et meie poisid tundusid liiga elavad olevat seal laval. See on Eurotsirkuse jaoks vale taktika - tuleb olla võimalikult kole, teha jaburaid liigutusi, võimalusel installeerida tiivad (vaadake või Maltat) ja esineda koledaima võimaliku lauluga. Nojah, tahtsime parimat, aga läks nii nagu alati. Eestlaste lohutuseks võib öelda, et vähemalt ei saanud edasi ka Soome ja Läti. In your face!
115: kolmapäev (üks väga hea päev)
Täna hakkasime oma dokumentaale kaitsma. Selleks oli DR'ist (Taani Raadio, sisuliselt meie ERR) isegi miski dokumentaalide spetsialist kohale toodud, kes meie töid siis tampis. Iga töö jaoks oli ette nähtud tund aega, mille jooksul me seda siis vaatasime, retsensendid andsid hinnangu ja siis õppejõud tampisid ning kui aega üle jäi, said teised ka sõna sekka öelda. Minu kaitsmine läks elavaks vaidluseks selle üle, kuidas eestlastel on alailma probleem teiste rahvustega nende riigis. Otse loomulikult oli kõvasti juttu Balti riikidest ja üldistusi tuli ikka rämedalt. Lisaks ütles see äge DR'i kutt, et ta alguses täitsa jagas ära, et kuskil minu loos on probleem, millest räägitakse, aga pärast paari minutit oli ta ilusa muusika ja minu mõnusa häälega nii kaasa läinud, et ta vaatas tantsimist ja oli kogu muu unustanud. Ta ei saanud isegi aru, kas see on hea või halb. Kokkuvõttes läks kaitsmine täitsa edukalt. Hästi või väga hästi. Natsionalist olen ma aga niikuinii. Oeh jah.
Koju tulles leidsin meilboksist ülimalt meeldiva kirja. Mul on nüüd töö! Alates esimesest juunist olen ma täiskohaga ajaleht Sakala reporter. Yeey! Kas te hüppate üles-alla? Mina hüppasin. Ja nutsin. Sain selle teate umbes samal ajal, kui Reelika ütles, et tema suhteliselt pipar juhendaja leidis kokkuvõtte tõlke täitsa korraliku olevat, nii et siis oli kohe kaks head asja korraga. Booyah! Mul on töö! Ja ma ei pea Tallinna vahet sõitma. Eile olin juba üsna kindel, et kolingi pealinna ära, aga täna on kõik ilusam kui eile. Nüüd olen üsna kindel, et otsin Tartus korteri ja kuigi saaksin elada vanemate juures (mis oleks odavam ja lihtsam), tahaksin ikkagi välja kolida ning oma elu keeruliseks tehes elada ikkagi Tartus. Hakkan päris korralikult palka saama, seega võin seda endale lubada. Ma kasvan suureks. Lõpuks. Ja ma alustan sellega juba teisipäeval!
Täna on nii hea päev.
Okei. Ma hakkan nüüd Cristiani dokumentaali vaatama, sest pean sellele retsensendiks olema või nii. Oh.
Täna on nii hea päev!
Naeratage koos minuga... Täna on hea päev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar