Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas ma 30.aprilli hommikul hoolimata suurtest poole päevani magamise plaanidest ärkasin kell seitse ja enam magama ei jäänudki. Volber oli alanud. Ülejäänud päeva jooksin ringi. Käisime Mari-Annega poodides, siis volbrirongkäigus, kust läksime Reelikaga kohvikusse ja öö veetsime volbripidustustel (valdavalt Tähe tänaval, aga ka Laial ja Vanemuisel). Tähe tänavalt lahkusin hommikul kella kuue paiku, et koos mõningate noormeestega võtta suund Kuperjanovi tänavale. Seal kohtasin aga Kristat ja Maarjat, kellega suundusime hoopis mujale. Enne, kui volber võis minu jaoks jätkuda, läksime Kristaga konventi ümber riietuma. Poole tee peal (keset Veski tänavat) tekkis mul kindel arusaam ja veendumus, et neis kingades ma enam ühtegi sammu astuda ei kavatse. Nii ma siis konventi paljajalu jõudsingi. Vahetasin tavapärasest kiiremini riided (kaks korda sealjuures) ja suundusime tagasi Bermuuda kolmnurka. Oma teekonnal läbisime (mina juba üsna maalähedastes kingades) nii mõnedki kohad. Kuperjanovi tänava poistelt tahtsime suppi saada, aga algul ei olnud sellest haisugi ja kui me pärast Toomemäel kiikumas käimist sinna Virge kõne peale tagasi jõudsime, sai supp enne otsa, kui meie selleni jõudsime. Otsustasime hommikusööki hoopis Baeri tänava noormeestelt paluda. Seal läks tunduvalt edukamalt. Kõhud head putru ja sooja teed täis, võtsime suuna oma konvendile. Tee peal katsetasime, mitu "Väikest rõõmulaulukest" nende kahe konvendi vahele mahub. Kuus. Viis ja pool kui meie välisukseni, mitte korteriukseni lugeda. Me lugesime üle. Mina magama minna ei tahtnud (kuigi uni oli suur), aga Krista keeras salongi diivanile tuttu, samal ajal, kui mina tema kõrval internetis surfasin. Mingil hetkel saabusid meile ukse taha aga kaks Kuperjanovi tänava noormeest, kes soovisid teada, kas me neile teed pakume. Eks me siis Helenaga tegime, mis suutsime. Keskpäeva paiku tahtsin mina Tähe tänavale Jaan Sööti kuulama minna ja et noormehed olid näljased, siis suundusime koos konvendist minema. Nemad Näituse tänavale, mina mööda Veski tänavat üles, et Virgega kokku saada ja ühes Tähe tänavale minna. Jaan Sööt oli suurepärane. Noormehed pakkusid ka wokirooga, mis oli natuke vürtsikas, aga maitsev. Kõht oli meeldivalt täis, muusika oli hea, seltskond tore ja diivan nii pehme, et ühel hetkel suikusin ma paariks minutiks täitsa unne. Õnneks ajas Virge mu üsna kiiresti üles. Pärast ürituse lõppu suundusime suurema seltskonna Tähe tänava poistega esmalt pitsabaari ja seejärel meie konventi, kus pidi meie osalusel toimuma suurem lauamängude mängimine. Sõime pitsat, ajasime juttu ja mängisime tiiru Eestitki. Ühel hetkel asutasid noormehed end minema, aga pidime kell üksteist üheskoos öötantsupeole minema. Kella kümne paiku saabus konventi Ken, mina vahetasin riided soojemate ja mugavamate vastu ning nii me koos Keni ja Liinaga võtsimegi õige pea suuna öötantsupeole, kus meiega liitusid eelpool mainitud noormehed (mõningate puudujate ja lisandujatega) ning Virge ja Veiko. Tantsupeolisi oli massiliselt ja ruumi leida päris raske, aga mõned tantsud saime täitsa tantsitud. Isegi Jüriga sain ühe Oige ja vasempa tantsida. Viimane tants oli minu arvates kõige ägedam. See tuli meil Keniga kõige paremini välja. Õhtu lõpetasime Keni ja Virgega Krooksus, sest Virgel oli hirmus küüslauguleibade isu. Ken sõi burgerit (mina sain tema friikad) ja mina jõin ärkvel püsimiseks kokakoolat. See aga väga ei toiminud, nii et õige pea leidis Ken, et asjalikum oleks mind magama saata. Nii ma siis jõudsingi kell kolm hommikul pärast 44-tunnist volbrit konventi magama.
Ärkasin ma pühapäeval umbes kella kaheteistkümne paiku ning kell veerand kaks saime juba Keni ja Mari-Annega Karsummil kokku. Ilm tõotas tulla tõeliselt halb, aga see läks õnneks mööda. Pärast Karsummi käisime poes ja suundusime konventi endale lasagnet tegema. Jätsime selle ahju valmima ja suundusime kell neli paadirallile. Üritus oli lõbus ja isegi meie saime märjaks. Pealtvaatamise asemel said meist mingil hetkel üsna tähtsad osalised, kui ulatasime abikäe hätta sattunud võistlejatele ja asusime neid kaldale tõmbama. Meie esinduse aitasime ka kuivale maale, haarasime nende paadi näppu ja suundusime konventi, kus meid ootas lasagne ja võistlejaid pitsa, mida Maarja Tavernast tooma tõttas. Ken tegi poole tee peal veel märkuse, et ta pole niimoodi (kummipaadiga) veel kunagi ülikooli peahoone eest läbi jalutanud. Kui olime paadi kuivama pannud, asusime sööma. Kõhud täis ja meel hea, läksime Kassitoome Näituse tänava poolsesse otsa minu indiaca-footbag'i värgendusega mängima. Mingil hetkel liitus ka Jüri, kes oli Tähe tänavalt grillimast tulnud, aga tolleks hetkeks oli meil rekord (9) juba püstitatud ja väsimus peaaegu maad võtnud. Kella kaheksa paiku suundusime tagasi konventi, kus tegime riisisalatit, jõime morssi ja vaatasime filme ("House Bunny" ja "Dorian Grey portree"). Kell kaks sain magama ja ärkasin veidi enne lõunat.
Kokkuvõtteks võib öelda, et volber oli täitsa vahva. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar