Maailma parim sünnipäev!
Ei äratatud mind laulu ja tordiga, vaid telefoni pideva piiksumisega. Aitäh kõigile headele inimestele, kes mulle häid õnnesoove saatsid! Kõige esimese õnnitluse sain juba mõni minut pärast keskööd (hea töö, Anneli) ja siis hakkas neid järjest riburadapidi tulema - küll sõnumiga, küll Facebookis, küll Orkutis, küll vahvate telefonikõnede näol - üks lahedam kui teine.
Pärast kella kaheksast äratust ajasin end suhteliselt ruttu üles ja asusin esseed kirjutama. Tuli teine kuidagi üle käe, aga mingil hetkel jooksis juhe lihtsalt nii kokku, et ei suutnud enam ridagi normaalset juttu kirjutada. Saatsin siis just nii ära nagu ta oli. Lõppkokkuvõttes ei ole tegemist ka minu esseega.
Kella kahe paiku hakkasin küpsetama. Tegin suure hunniku pärmitaigent ning selle kerkimist oodates küpsetasin kaks keeksi ja purutaignal koogi. Vahepeal tegin veel riisi vürtsilihaga ja sõin selle emaga kahasse ära ka. Pärmitaigen aga eriti ei kerkinudki ja pidin pirukad sellestsamast lamedast taignast hakkama panema. Seitsekümmend viineripirukat hiljem oli kopp nii ees, et kringli palusin emal kokku panna. Ise hakkasin elus esimest korda šokolaadiglasuuri valmistama. Tuli teine täitsa viisakas. Esimese korra kohta vähemalt.
Kui kõik küpsetised olid valminud, läksime emaga sauna. Õhtul korkisime isekeskis lahti šampuse, istusime teleri ees, sõime keeksi (mina sõin seljankat) ja olime niisama mõnusad. See oli ikka täiega meie päev. Kuigi midagi erilist nagu tehtud ei saanudki, olid see üks minu mõnusamaid sünnipäevi siiani.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar