Eilsest...

...nii napilt kui võimalik. Ja tänasest veelgi lühemalt.
Eile õhtul lippasin pärast väikest pesupäeva Pirole, kus pidavat mehi olema. Enda meelest läksin tähistama seda, et Kati sai Raatusesse koha. Äge ju. Kui ma Pirole jõudsin, ootasid mind juba ees Timo, Annes, Taavi, Kadri, Kati, Siim, Ott, Kaupo ja Rait. Olgu märgitud, et viimased kaks olid vähemalt minu jaoks täiesti uued näod. Hängisime siis seal veidi aega (loe: üsna pikalt), jõime ja vaatasime, kuidas Rait pastakat imeb. Mingil hetkel kesköö paiku läksid Kati, Kadri, Timo ja Annes Illukasse Kristjan Kasearut kuulama. Ülejäänutega tšillisime veel veidi Pirol ja otsustasime siis Krooksu leivajahile minna. Taavi lõi meist lahku, aga ülejäänutega läksime vapralt edasi. Krooksus istusime kella kolmeni. Kutid jõid õlut, mina sõin leibu (aitäh, Rait) ja vaatasin ekstreemsporti, tegemata kohati väljagi minuga suhelda üritavast Raidist, kes kasutas kummalisel kombel robustselt palju sõna toores. Ilmselt mingi kaitseministeeriumi släng. Kolmest oli Kaupo juba üsna joobes ja mõned meie seast (loe: Ott ja Siim) tahtsid koju kossu vaatama minna. Hakkasime siis minema, kuid enne veel, kui uksest kaugemale jõudsime, pidime Kaupot ootama. Mul hakkas õues suhteliselt jahe ja Rait oli lahkesti nõus mulle oma täisnahast tagi laenama. Armas. 10 plusspunkti selle eest. Kui lõpuks minema saime, oli Kaupo korjanud endale sõbra, kelle nimi oli vist Kalmer või midagi sellist. Raekoja juures suundusid Ott ja Siim oma teed ning meie suundusime Pepleri suunas, sest Raidil oli kindel plaan mind koju saata. Kuskil Maasika juures kaotasime ära Kaupo ja Kalmeri ning nii tuli meil kahekesi edasi jalutada. Päris lahe oli. Ühika juures andsin Raidile ta tagi ka tagasi ja kobisin vaikselt magama.
Hommikul ei teinud ma äratusest suuremat välja ja ärkasin mõnusalt 6.20. Kurat. Rong pidi väljuma 6.50. Tegin elu kiireima pesuskäigu. Olin juba valmis šokiks, et pean pesema külma veega, kui minu suureks rõõmuks ja üllatuseks tuli kraanist sooja vett. Mõnus. Kiiruga kraamisin oma asjad kokku, haarasin seljakoti kaasa ja kõmpisin vaksalisse. Jõudsin täpselt nii, et sain rongi liikuma hakkamise ajaks maha istuda. Kogemata kombel kohtasin tavaklassi vagunis Margitit ja nii veetsime järgmised kolm tundi koos. Tallinnasse jõudes käisin Virus endale tööle süüa ostmas ja põrutasin siis bussiga Lasnamäele. Mul oli juhe nii koos, et kui Kaidi-Kerli ei oleks mulle kätt õlale pannud, poleks ma enne Kuuli peatust märganudki, et ta mu kõrval istub. Nalja kui palju. Tööl aitasin paari teema jaoks teadmisi koguda, helistasin mõningatesse kohtadesse ja siis molutasin paar tundi niisama. Üsna päeva algul kutsus Märt mind oma klaaskastikesse, et üke The Talk maha pidada. Päris positiivne oli. Siis molutasin edasi. Lõpuks oli juba nii siiber, et läksin Sveniga kuskile pärapõrgusse kiirguse asja filmima. Tagasiteel pidin autos peaaegu magama jääma. Tõsine unekas oli peal. Siis aga sain Kristjanile monteerimisel kuklasse hingata ja tema tööd üle vaadata (eriti äss). Mingil hetkel hakkasin oma uue teema jaoks helistama ja pidin praktiliselt lolliks minema. Siis palus Sirje mul ühele lühikesele Grillfesti asjale peale lugeda. See tuli täna üsna hästi välja minu meelest. Sirje meelest ka. Märksa paremini kui eelmine kord. :S Njah. Seejärel veetsin õhtu kuni kella üheksani helistades ning leidsin siis, et oleks tagumine aeg koju magama minna. Korjasin asjad kokku, jätsin Sirje toimetusse ja tulin Viimsisse ära. Sõin kõhu täis ja tundsin end juba väga hästi, kui Sirje kell 23.14 toimetusest helistas. Soovitasin tal koju ära minna. Oleks viimane aeg. Ma kah magama. Homme tuleb niikuinii varakult tööl olla või vähemalt rõvedalt palju eeltööd ära teha.
Ok, magama.
PS! Aitäh, Rait! Kuuskümmend pluss.
Aitäh, Sirje! Uskumise eest.
Aitäh, Margit! Tore oli.