Mu blogi on draama peakontor ja haigete mõtete meka. Mu elu seevastu on bambus ja sellel on aadress, mida ma enam ei mäleta.
20 juuni 2008
Sitta lendab
Täna siis töömurdja. Mõtlesin, et meie operaator Ariel (meesterahvas muuseas) lööb mind, kui ma talle taas helistan ja ütlen, et võiks varem filmima minna. Ta ei olnudki väga pahane, kuigi tõstsin asja kolm korda varasemaks. No mis teha. Elu on selline. Või noh, uudised. Egas midagi. Aira, kes pidi kaasa tulema, oli minu jaoks tol hetkel tabamatu, sest mul ei olnud tema numbrit. Niisiis ei saanud ma talle aja muutumisest rääkida ja me sõitsime esimesele võttele ilma temata. Kuskil Lasnamäe kortermajas oli toru umbes. Keldrist ajas igasugu paska üles. Sitta lendas sõna otseses mõttes. Ja oh, milline hais. Täna oli tõeliselt kahju, et praegune tehnoloogia ei võimalda lõhna edasi anda. Või noh, haisu. See oli suhteliselt rõve. Aga töömurdja ise oli lahe mees. Poolteist tundi hiljem oli meil võte tehtud, Aira olemas ja Arielil rõvedalt kiire. Hüppasime siis Airaga kuskil poolel teel autost välja ja lippasime bussile, et toimetusse sõita. Teel helistasin Sirjele (või helistas tema mulle) ning selgus, et neil mulle uus ülesanne. See neil ka oli. Skeitpargi lugu. Sellega sai nalja kui palju, aga ainus, mis tegemata jäi, oli naermine, sest lugu oli kõike muud kui naljakas. Sõimata sai ka. See ei olnud väga mõnus. Märt luges kah sõnad peale ja no kõik telefonikõned läksid konkreetselt nii kehvasti kui üldse võimalik oli. Kui lõpuks võttele sõitsime, oli mees, kes enda jutu järgi juba poolel teel kuhu iganes, seal pooljuhuslikult täitsa olemas. No võta siis näpust. Keset filmimist hakkas tihedalt vihma sadama ja võte jäi katki. Katteplaane ei saanud piisavalt ja operaatorile tuli pidevalt näpuga näidata, mida filmida. Raske. Toimetusse jõudsime läbi 40-minutilise ummiku. Rõvedalt kiire oli, sest monteeritud oli kogu uudistesaade, kui välja arvata uudised, mis ei olnud veel toimetusse jõudnudki. Kes tuli Virtsust, kes tegeles kuskil oma kahe uudise vorpimisega. Märt hingas kuklasse ja kasutada tuli materjali kolmelt kassetilt. Nalja kui palju. Või ka mitte. Lõpuks kirjutas Märt suht ise kogu teksti valmis, mina pidin selle ja oma kolme kassetiga siis montaaži minema ja üritama võimalikult vähe ära rikkuda. Minu vana sõber lugemine oleks võinud täna märksa hullemini minna. Paremini ka muidugi. Tegin oma esimese faktivea, aga vähemalt ülendasin kedagi paarituhandese palga võrra, mitte ei teinud mingil määral kehvemaks. Vast sellest probleemi ei tule, sest toimetuses seda ei märgatud, ehk jäi vaatajailegi kahe silma vahele. Loota võib. Aga jah, nagu ma hommikul ennustasin - oli kiire päev. Nüüd tahaks vaid magada. Aga üks hea uudis on ka - Priit on täna varajasel jaanipäeval ja nii jääb jalgpall täna ära. Lahe. Ei viitsikski seda Türgi-Horvaatia mängu vaadata. Ise ka ei usu, et seda ütlen, aga ma loodan, et Horvaatia võidab, sest Türgi ei ole isegi mitte Euroopas. Venemaa võiks ka ruttu kaotada, sest nende kohta kehtib sama jama. Aga nüüd aitab, ei räägi enam jalgpallist. Vaatan seksi ja linna ning siis magama, et homme Agega kahekesi terve uudistesaate ära saaks täita. Taaskord - nalja kui palju. Yeah, right.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
ämeising, lihtsalt ämeising :P
Mõnitad või?
nii palju siis ongi usku minusse? :'(
Mul on sinusse palju usku, aga ma ei mõista, mille kohta sa ämeising ütled.
See oli suunatud pigem selle kiire elutempo kohta.
Ok
Postita kommentaar