Räbal

Liiga palju küsimärke.
Minu tänase päeva saavutus. Pilt on hea, tööd on kõvasti tehtud ja pealelugemine ei kõlba kuhugi. Aga mu kullakallis ajakirjanduslik õde Loora ütleb, et Reporterile tegin oma neljapäevase kogemusega silmad ette. Tahaks kah loota. Hansu ma sõnasõnalt ei tsiteerinud, rääkima sain päris keskerakondlase (mitte tema pildi) ja kirsina tordi peal sain keskerakonna peasekretäri telefoni otsa ka. Töö oli nii hea, et ühelt poliitikult saime intervjuu mõned hetked enne seda, kui mingi mees ta selga haaras ja teise mehega takistusrajal võidu jooksma hakkas. Lisaks pidin sellel intervjuul bussi vastas käima, sest selle tegija pani ta Taisto bussi peale. No mis teha, kui netti ei saa. Uudis tahab ju tegemist. Tehtud ta sai. 20 minutit enne uudiste eetrisseminekut Janisega alustasime ja lõpetasime ka nii ruttu, et režissöör veel uksele koputama ja lugu nõudma ei tulnud. Aga supersaavutusest on asi kaugel. Põhjust enesega väga rahul olla ei ole. Oleks mul teile näidata turvakaamera salvestisi ja kaupluse juhatajat ning kolme patuoinast ennast, oleksin rahul.
Selles loos on nii palju küsimärke, mis ilmselt jäävadki kustutamata.
Aga väsimus ei kao kuskile. Olen emotsionaalselt ja füüsiliselt räbal. Magama, et homme kell viis ärgata.