23 juuni 2008

Peresed jaanid

Veame kihla, et pooled teist lugesid pealkirja valesti. Lugege igaks juhuks veel korra või paar. Roppust ei ole.
Tulin täna Raili ja Priidu perega maale ema juurde. Lõpuks ometi koju. Pole siin sünnipäevast saati käinud. Eks siin mõnevõrra närvesööv ole, kuid ikkagi kodu. Vabadest päevadest suuremat puhkust ei kujunenud, sest koju jõudes hakkasin kohe oma uut voodit kokku panema. Vanemate sünnipäevakink. See aga tähendas, et sellele monstrumile (215x160) tuli ruumi teha ja teisi mööbliesemeid toas ümber tõsta. Tund aega monteerisime Priiduga voodit kokku. Selleks oli küll inseneriharidust vaja. Õnneks see oli Priidu näol olemas. Kui voodi kokku pandud, tõstsime paar mööblitükki toast üldse välja (näiteks hiiglama kõrge riiuli) ja muuhulgas lõhkusime kogemata Kata voodi ära. Õnneks sai see korda tehtud ja kella kuueks oli tuba nii korras, et sai sauna minna.
Päeval helistas Kaarel, kes enda juurde jaanitama kutsus. Kahjuks ei saanud minna, sest bussiliiklus on nõme ja toa korrastamine võttis liiga kaua aega. Aga ma loodan, et Kaarli gängil oli tore pidu.
Aga ok, ma nüüd lähen kõrvetama äärmiselt jaanilikke friikaid ja pöörama ümber šašlõkki ning rüüpama seda meeletult head Itaalia muskaatveini, mis tegelikult San Marinost toodud on.

Mis ma aga öelda tahtsin, on:
ILUSAT VÕIDUPÜHA JA MEELEOLUKAT JAANIPÄEVA KÕIGILE!

Kommentaare ei ole: