Täna tõmbas Donna end ketist lahti ja kui teda tagasi panema läksime, läks ta Printsule kallale. Kaukaaslasele iseloomulikult kargas kohe väikese koera kõri kallale ja tekkinud rüsinas tõmbas ta oma ketiga mu ema trepist alla. Ütleme nii, et ema ei olnud just õnnelik. Kui oma jala kahe koera vahele toppisin, tõmbas Donna tagasi. Hea, et tal niivõrd hea omaniku kaitsmise tunne peal on, sest vigast jalga ma nüüd küll ei tahaks ja see koer võiks mind vabalt ribadeks tõmmata. Ei teagi, mis tal täna hakkas. Küllap trügis Printsu (see väike nähvits) sinna, kuhu poleks pidanud ja Donna kaitses seda, mis tema arust talle kuulub. Printsu õnneks väga viga ei saanud, lonkab pisut, aga verd õnneks kuskil ei paista. Saime õigel ajal jaole.
Päeval pildistasin süüa tehes seda, kuidas tihased akna taga söömas käisid. Ma pole elu sees nii rääbakaid (peenikesi) rasvatihaseid näinud. Neil on seda pekitükki ja neid rasvakuulikesi ikka väga vaja. Tuletangi homme emale meelde, et linna minnes lindudele ka süüa tooksime. Läbi akna tehtud piltide kohta pole paha, ma arvan. Eriti rahul olen järgmise pildiga. Jube rahulik lind oli, aga välgu peale lendas siiski minema. Loodetavasti sai kõhu täis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar