See päev on mul lausa rekordiliselt nunnusti alanud. Mingi nõme seljavalu, mida ei saa isegi seljavaluks nimetada. Turjavalu oleks parem sõna. Aga mis vahet seal on, kuidas ma seda nimetan, sest nimetus ei muuda fakti, et käsi ja kaela liigutada ning kogu kehaga kummalegi poole pöörata on kuramuse valus. Siis veel kiri raamatukogust, et mu 24 tunni raamat on tähtaja ületanud ja ma pean maksma 3 krooni iga ületatud tunni eest. Kõige rohkem sakib selle asja juures asjaolu, et enda arvates viisin ma selle raamatu eile raamatukokku tagasi. Otse loomulikult vedeles see mul siin laua peal. Viisin tagasi vale asja. Nõme. 36 krooni vaesem. Nunnu. Not. Ja siis on mõningate inimeste blogisissekanded laadis, et ma rikkusin neil miskit ära. Järgmine kord teatage mulle ette, et teaksin igasugu asju vältida ja minu äärmiselt haruharv spontaansus plaane vussi ei keeraks.
Kui nüüd keegi arvas, et siin kuskil on mingi aprillinali, siis pean pettumust valmistades ütlema, et ei ole. Tuleb kevad ja saabub minu pahuruse kõrgaeg. Kui kasvab rohi ja mullast sirguvad lilled, puudel puhkevad pungad ja taeva all lõõritavad linnud, siis minus hakkab lausa võluväel võrsuma tilluke küünikuidu. Nalja kui palju. Aga ainult minu jaoks. Kui sedagi.
5 kommentaari:
Otsaväike õnnetusehunnik, niu niu niu =)
Ving-ving.
Mkmm: VINNNNG-VONNNNG
Et kus kuradi kohast sa lugesid välja, et sa kellelgi midagi ära rikkusid?? Sul hakkab see Kati sündroom tekkima, mis tähendab, et sa näed igasugu käitumismallide, tegude, sõnade jmt asju, mida seal ei ole. Võta aeg-ajalt asju nii nagu nad on (s.t. ära ürita leida mingit tagamõtet) ja elu on hoopis ilusam.
Et kui keegi ütleb sulle, et sa oled ilus, siis ära võta seda sarkastilise märkusena, vaid sõna-sõnalt.
Sa OLED ilus!
Ja ma pean hakkama nüüd su blogi siinsamas lugemas käima. Lihtsalt selles, et su ÜLIlahedat kolumni lugeda.
Kas pole mu kolumn mitte äge?
Postita kommentaar