Siis kui juhtub

Eile juhtusin siis Darja juurde. Jane ja Jann tulid ka hiljem. Tegime muusikat, möllasime tibuga, sõime, jõime.
Algul vaatasime ka Rocki mängu. Natuke paha oli vaadata seda, sest sellist sädet nagu ei olnud. Ma jäin ka esimesest poolajast ilma, nii et ma loodan, et see säde oli vähemalt seal olemas. Kutid lagunesid platsil täiesti koost. Mis mees-mehe vastu asja te loodate teha, kui tüübid on peajagu pikemad ja keegi ei viitsi neile järgi lipata. Maa-ala on võtmesõna ja see tuli tiba hilja. Aga no mida mina tänitan. Nad olid tublid, aga ilmselgelt ei olnud eile nende päev. Aplaus ikkagi. Jõudsite kaugemale kui keegi teine. Ja ehk tuleb veel kolmas koht. ;)
Igasugu jutte on rääkida inimestega, keda nii harva kohtab. Ja samas oleks nagu iga päev nendega koos, sest selliseid mida-sa-vahepeal-teinud-oled jutte meil ei ole. Kuidagi me ikka teame, kuida teistel läheb. Hämmastav. Need meie lollid laulud on meil ikka meeles. Lisaks kuulasime Darja loomingut. Tal on kolm uut lugu stuudios salvestatud, nii et kuulasime ka neid. Siis oli Johnny üllitis. 10 punkti lõpule. :D Laulsime ja lärmasime ja aeg lihtsalt jooksis mööda.
Sain Janniga mööda öist Tallinnat jalutada. No ega see jalutuskäik väga pikk ei olnud. Jann märkis iga natukese aja tagant, et näe tema troll läheb. Aga ta ootas ikka ilusti ära, millal minu oma ka tuli. Kalli! Siis sain pärast kaks peatusevahet üksinda jalutada. Päeval oli küll väga soe olnud, aga õhtu, st öö, oli külm. Kui Raili juurde jõudsin, oli tunne, et jalad kukuvad külmast lihtsalt ära. Aga õnneks ei kukkunud. :)
Minu rõvedalt hea tuju kestab. Täiesti müstika. Ise ka aru ei saa, miks. Darja ütles, et olen armunud, aga ma tean, et ei ole. See ei ole see. Kevadist armumist ikka ei ole. Milleks traditsiooni rikkuda?
Täna saan Olaga kokku ja möllan vähe. Siis kui juhtub, õnnestub ehk ka Tartusse tagasi möllata. Kui juhtub.