Krooksuralli

Et siis oli plaanis õhtul tibinsitega välja minna. Mõeldud-tehtud. Käisime Kati ja Lauraga algul Illekas ja siis Krooksus istumas ning otse loomulikult joomas. Oli tore, aga pikapeale tüütas ära ja väss tükkis peale. Kobisime siis iga roju oma koju. Vähemalt plaan oli selline. Mina teostuseni aga ei jõudnudki. Tulid muud haiglaselt imelikud asjatoimetused ette (oli vaja naistejuttu ajada, põõsas pissil käia jne) ning järgmine kord end teadvustades olin juba jälle Krooksus. Sedakorda koos Kati, Kadri, Tiina ja Keniga. Täielik müstika mu jaoks. Seal sai aga nalja nabani. Krooks oli suuremal või vähemal määral tuttavaid täis. Kell neli helistas endine koolivend, kes oli purupurjus ja tahtis teada, kas ma magan. Sain tema kulul veidi nalja teha, aga hiljem ta seda kõnet ilmselt ei mäleta. Jõime ja sõime (seakõrvad - mmmmmmm) ning umbes sulgemise paiku leidsime, et oleks paslik lahkuda. Seda ka tegime. Kati läks tiba varem ja teises suunas. Plaanis oli ülejäänutega (v.a Ken) minu juurde tiksuda, kuid taas jäi plaan katki, sest esmalt oli vaja Ülikooli ees pilti teha ja siis tahtis Kadri näidata, kuidas nad Katiga ümber purskkaevu jooksid. Viimane osutus nii vahvaks, et varsti jooksime kõik ja justkui sellest oleks veel vähe, haarasime kaasa mingi Tiina tuttava Henri ja tema sõbranna. Õlletops nagu teatepulk käest kätte liikumas, jooksime üht- ja teistpidi, igaüks vastavalt oma soovile kas purskkaevu ümber, peal või päris sees. Kogemata kombel suutsime Kadriga teatepulga maha pillata ja pakkusime Henrile lepituseks veini. Pärast suurt pildistamist liikusime läbi Barclay pargi edasi. Siis leidis Kadri, et peaks ikka koju minema ja hakkasime üksteist hüvastijätuks kallistama, kui ligi astus tundmatu mees Indrek, kes ka kalli tahtis. Sai. Rääkisime temaga siis mõnda aega. Selgus, et ma olla mingi ta tuttava moodi ja ta alguses arvas, et ma olengi see, aga njah. :D Siis suutis teha ta nalja Londoni sudu ja minu kasvu kohta, mis kõlas umbes nii, et sudu oli nii paks, et ainult väikesed lapsed - no sellised temapikkused (minule osutades) - nägid midagi, sest nad olid nii madalal. See nali poleks pooltki nii naljakas, kui kõik poleks juba terve õhtu minu pikkuse kohta nalju teinud. Njah. :D Nüüd olen siis ametlikult Pisike. See selleks. Pisikese telefoninumbrit talle siiski ei andnud. ;)Ronisime lõpuks iga roju oma koju. Jõudsin veidi pärast poolt kuut. Heh. Täitsa vahva oli see Krooksuralli, aga eelseisva päeva peale ei taha kohe üldse mõelda.