Nädalavahetusel mulle helistati ja teatati, et minu hiir on meie seast jäädavalt lahkunud. Teate ju teda küll - see diskopepu, kelle pidin kliinilisele ravile saatma ja kes lubati paari-kolme nädalaga terveks ravida. No seda ei juhtunud ja teda ei ole enam. Tahtsin siis valu leevendamiseks võtta uue hiire, aga tuli välja, et nad ei anna mulle enam diskohiirt. Võtsin küll uue hiire, aga mingi paksu ilma sabata volaski, kellel pole miskit diskopeput.
Nüüd ei ole teil enam loengutes millegagi oma meelt lahutada, sest minu diskopeput ei ole enam.
Ja selleks, et saaksin oma volaski tegema seda, mida üks hiir tegema peab, pidin elus esimest korda kasutama hiire kasutusjuhendit. Ma ei teadnudki varem, et hiirtel on kasutusjuhend. Eestikeelne. Iga päev midagi uut. Kuidagi sain ta siis funktsioneerima ja siis ilmnes, et mul oleks ka kasutusjuhendile kasutusjuhendit vaja, sest ma ei saanud seda enam pakendisse tagasi. Oeh. Raske on see elu ilma diskopeputa.
Silma võtab märjaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar