Katki

Täiesti katki.
Hommikul räägin pikemalt.

*****

Kelle nägu on igaveseks kinnitatud vana anatoomikumi seinale? Millist etendust sa 27.aprillil (ilmselt) ei näinud? Mis ajal ei tohi skatepargis viibida? Mida teeb nähtamatu mees? Istun tiigi veerekese peal, veerekese peal, veerekese peal... Mis ilmasuunda vaatab karu? Kes jalutasid ebaharilikus kohas? Mõnes linnaosas valmistutakse juba järgmiseks talveks; mis on keelatud? Kes on siin boss? Milline maailmaparanduslik sõnum on kirjutatud seinale? Enne bensiinimootorit oli... Miks paat ei uju (peale selle ilmselge fakti, et ta on maa peal)? Kellele on pärnake pühendatud? Kui pikk on jalgrattatee? Milliseid linde märkate? Kirjutage luuletus ja libistage see Kastani 127-1 elanike rõõmuks nende postkasti. Mis on Tootsi taskud? Millised lipud on vardas? Mis värvi on trikoloor? Mida tarka võib seinalt teada saada? Millistel aadressidel saab infot metsa kohta? Millisel ehitataval hoonel on kasulik paikneda Tartu pesumaja kõrval? Millised loomad on korvpalliplatsil? Tagasi lapsepõlve; mitut värvi näete? Mis värvi on keskmine maja? Aeg veidi keha kinnitada; mis maksab tass teed? Mitu astet on kahe tänavaosa vahel? Kus langenutele on mälestusmärk püstitatud?
Jah siis. Eilne ööorienteerumine oli ettevõtmine omaette. Sellistele küsimustele tuli öö jooksul mööda linna ringi joostes/jalutades/vändates vastused leida. Algus oli raske, sest esimene sihtkoht vana anatoomikum väsitas juba üsna ära. Edasi panime loomulikult üle Toomemäe ja milleks minna ringiga, kui saab otse, ehk siis rattad selga ja treppidest alla. Hah. Siis taas mäest üles ja skateparki. Ma polegi seal varem käinud, aga see selleks - käisime üsna paljudes kohtades, kus ma varem käinud ei ole. Kuidas sa otsid nähtamatut meest? No igasugu asju tuli teha. Mõned neist olid naljakad, teised mitte nii lõbusad. Eriti populaarne oli luuletuse kirjutamine. Ma ei kujuta ette, kas need pidi ise välja mõtlema või käras Liivi looming ka, aga me Katrini ja Liinaga eelistasime ikka omaloomet. Või siis minu loomet. :D Aardla kandis oli meie juhtoinaks pigem Katrin, kes seda kanti kas tundis või siis kaardiga imesid tegi. Annelinnas sain mina särada. Eks see sära oleks ka märksa kauem kestnud, kui ma poleks üritanud Madise rattaga ilmseid imetrikke ära teha ja seeläbi räigelt üle pea käinud. Aia. Njah. Käisin Egertilt vett laenamas ja sain vastu üliolulised dokumendid, mis pidin öö varjus Raatusele toimetama. Spooky. :D Selleks ajaks oli pepu juba üsna tundlik ja käedki surid iga natukese aja tagant ära. Aga polnud hullu. Vaid mõned punktid veel ja oligi kõik. Viimase punktina käisime Raadi surnuaial mälestusmärki otsimas. Vaat see oli tõsiselt spooky. Eriti siis, kui pilkasest pimedusest inimesed nähtavale hakkasid ilmuma. Uuh. Siis said üle antud ka salajased dokumendid ja sõitsime oma vastusteleht-kaardiga kiiresti Zavoodi. Kui vastused esitatud, oli kell umbes veerand üks öösel. Startisime veidi vähem kui neli tundi tagasi. Väga tublid. Sealsamas Zavoodi nurga peal pugesime oma arstikitlitest välja ja kobisime igaüks oma koju või kuhu iganes tahtis. Mina siis Pirole.
Ei ole vist märkida, et inimesed Pirol olid sigalakku täis. Või siis enamik neist. Ma Taavi kohta ei oska öelda, aga Kadri ja Kati ei jätnud küll mingit kahtlust. Et nälg tahtis silmanägemist võtta, sõin ära õuna, mida terve õhtu kaasas kandnud olin, kuid sellest jäi väheks. Soostusin teistega Krooksu minema, sest mingi punt meie inimesi pidi seal olema. No neid ei olnud ja nii tulime ära. Mina väntasin koju, sest hetkel on minu väärtuslikeim vara Madise ratas ja seda ei tahtnud ma Zavoodi juurde parkida.
Ühikas sai kangeid ja valutavaid ihuliikmeid hõõrutud, kuid ega see eriti ei aidanud. Ma täiesti kukkusin voodisse ja viis tundi hiljem ärgates oli asi päris hull. Õhtul oli märkamata jäänud, et mul on jalgadel, kätel, seljal ja õlgadel üsna ebameeldivad sinikad, mis, ma kardan, on minu uhke õhulennu paratamatu tagajärg. Hea, et niigi hästi läks. Peopesad on rõvedalt hellad, kuid seegi on kukkumisest. Kündsin need ikka üsna üles. Istmikust ei tasu vist üldse rääkida. Kindel on vaid see, et hetkel ma pigem seisaks, kui vaid jalad all tuld lööma ei hakkaks. Täiesti katki olen. Keha on nii vaevatud, et tahaks väga magada, kuid seda ei saa. Selleks pole aega. Ehk nädalavahetusel. Aga jah, nädalavahetus tuleb ilus. Aia.