Täna oli esimene montaažipäev, seega läksin juba kella kümneks kooli, et Michieliga meie meistriteose kallale asuda. Pool päeva läks aega, et see asi üldse valmis kirjutada ja ausalt öeldes ei ole ma väga rahul, aga Michiel nõudis ja käis peale, nii et ma andsin kohati alla ning lasin tal teha, mis ta tahtis. Ainus asi, mis saab juhtuda, on see, et me mõlemad feilime häbitult. Nojah siis.
Teine pool päevast kulus reaalsele montaažile. Iseenesest ei ole kolme minuti kokkulõikamine eriti ajamahukas, aga meil läheb oma idee teostamiseks tarvis kõikvõimalikke eriefekte ja me pidime neid mööda programmi tikutulega taga otsima. Kella poole kuueks jõudsime monteerimisega alles sinnamaale, kus pilt oli paigas veidi enam kui minutipikkusel klipil. Võin end lohutada teadmisega, et kõige raskem osa on tehtud.
Homme tuleb paika panna ülejäänud osa, katta mõningad intervjuulõigud ja kohandada ka heliefektid. Võin juba ette öelda, et katmine saab piinarikas olema, sest Michiel ei suutnud kaamerat korrakski stabiliseerida ja meil on tohutu hulk värisevaid kaadreid, aga vaid käputäis korralikke. Homne saab tõsine näputöö olema.
Õnneks lükati hommikul kell üheksa toimuma pidanud loeng neljapäeva peale, nii et enne 11 ma kooli minna ei kavatse. Oh, crap, tegelikult lähen koos Hanaga juba kella kümnest. Pagan, et ma ka juba lubasin. Vastik. Vastik. Vastik. Enne pean hommikul muidugi lõunasöögi kaasa vaaritama, sest homme läheb koolis ilmselt veel kauem kui täna. Pole võimatu, et üsna arukas oleks ka tekk kodust kaasa võtta. See hakkab juba kunstikooli esitamistähtaegset ööd meenutama.
Mari-Anne, võta Veiko, Oliver ja Ponks kaasa ning tulge mulle seltsiks.
Oh, well. Ega ma eriti lootnudki.
Täna tähistavad taanlased vastlaid ja me läheme kursusega kohalikku Studenthouse'i karnevalile. Mul on geniaalne kostüümiidee. Ma panen mustad riided selga ja joonistan endale maski silmile ning mängin murdvarast. Vähemalt ei pea minema poodi mingit kostüümi ostma. Mikaela lubas mulle värve laenata, millega saan maski joonistada. Värvisin hommikul oma küüned juba mustaks, nii et pool kostüümi on olemas. Mustad riided pole minu garderoobi jaoks mingi probleem. Täna on mul kohe hea meel, et ma väga värvikirevaid riideid ei armasta.
Lähen nüüd kostüümet selga ajama. Ilusaid vastlaid!
2 kommentaari:
ma pean kõigepealt oliveri ära võluma. veikoga ikka ühelpool. ta nii... "tore" ei ole piisav. aga ponksi nägin korraks ükspäev linnas mingi tsikiga. petab, jah.
Ainult iseennast :P
Postita kommentaar