Magasin täna pisut sisse ja tegin hommikul kõike jooksupealt. Eilne pannakaüritus venis pisut pikale ja ma sain alles mingi kella ühe ajal magama. Ärkasin kell seitse ja roomasin pessu. Kodust tuli lahkuda veidi pärast kaheksat, aga kuna ma olen üsna äge föönivastane, siis ei ole mul seda siin kaasas ja mu juuksed olid veel märjad. Süüa ka väga ei jõudnud. Sõin kiiruga ühe banaani, aga no seda oli ilmselgelt vähe. Kooli jõudsime Hanaga ikkagi esimestena. Nohikud.
Täna oli esimene selgelt erialane päev. Algas kõik kell üheksa sellega, et Jören pakkus meile teed-kohvi, kooki ja puuvilju. Ta selgitas kursuse ülesehitust ja seda, mida meilt oodatakse. Et kursuse lõputööna tuleb teha 12-15 minuti pikkune dokumentaal, siis näitas Jören meile ka üht eelmise semestri tööd, mis rääkis Londonis kodutuna elamisest (Ly oli ka selles grupis, nii et eestlase töö oli igati esindatud). Siis andis ta võimu üle Hansule, kes selgitas kaamera tööpõhimõtteid ja jagas meile varustuse. Meil kõigil on kahepeale üks komplekt, mis sisaldab kaamerat, statiivi, miljonit mikrofoni (käsimikrit, koera, pisikest nööpmikrit ja saatjaga nööpi), mikrivart, juhtmeid, kassette, mikripatareisid, valgustust, valgustusstatiive ja palju, palju muud. Jagan oma varustust Ada ja Ewaga, sest viimane oli küll Jonasega paaris, aga kuna Jonas võtab veel paar nädalat veel üht kursust, siis ei olnud teda täna ja Ewal pole üldse kaamerakogemust ning me võtsime ta kampa. Hans selgitas, kuidas miski töötab, kuidas peaks aparaati seadistama, kuidas võtet üles seada ja mida teha, kui miski ei toimi nii nagu peaks. Siis saime ise järele proovida.
Meie esimene harjutusülesanne oli võtta üles piisavalt materjali 45-60 sekundi pikkuse loo jaoks, kusjuures olemas pidid olema suured plaanid, keskplaanid ja lähivõtted, kõik pidid toetama mingi loo/sündmuse jutustamist. Me valisime oma teemaks koolis õige ruumi leidmise, sest see on suhteliselt võimatu. Oma koridoris (seitsesada) saad veel hakkama, aga kui keegi ütleks mulle, et pean minema ruumi 603 või 518, siis ei oskaks ma kuskile minna, sest süsteem on päris segane. Nii ma siis jooksin täna kaamera ees edasi-tagasi ja tegin eksinud nägu. See oli lihtsam, kui võiks arvata. Kui paar-kolm minutit materjali oli olemas, pakkisime asjad kokku ja viisime keldrisse oma kappi (võtmed jäävad selleks semestriks meie kätte).
Õhtul on meil koolis selline tervituspeo moodi asi, kus kõik teevad oma rahvuse kohta ettekande. Et ma olen sel semestril ainus eestlane, teen ma seda üksi ja mul polnud mõtet kella poole kuueni kooli jääda, et oma tiimikaaslastega kokku saada. Lähen kella seitsmeks tagasi. Mõtlesin neile kõigile oiget ja vasembat õpetada. See saab lõbus olema. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar