Jumalukene, kuidas ma küll armastan sõnumeid kodumaalt!!!
Don't kill the messenger! Pean seda põhimõtet endale ikka meenutama, muidu ununeb ära. Hea, et sõnumitooja kaugel on.
Aga selle sõnumi "sisu" (subjekt on ehk parem sõna) kägistaksin praegu hea meelega lihtsalt ära. Tegelikult mitte, aga hea oli seda öelda. Ta ei ole seda väärt.
Siinkohal on tohutu kiusatus saata kahesõnaline lühisõnum täis irooniat ja sarkasmi, mis on täiesti kohane sellisele kolmanda klassi laste käitumisele, mille ajel mina kaks kuud tagasi samasisulise sõnumi sain: "Palju õnne!"
Sa küll ei loe seda siin kunagi, aga ausalt öeldes olen ma sinus tohutult pettunud. Ma arvasin sinust rohkem. Tunduvalt rohkem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar