Alustame siis kõige naljakamast, sest kronoloogiline lähenemine on ajast ja arust. Okei. Oleksin täna ilma jäänud oma telefonist. Tulin viimasest loengust ja avastasin raekoja platsil, et seda ei ole. Läksime siis Siimuga peahoonesse tagasi. Seal ootas mind telefon, millel oli küljes roheline silt kirjaga "Kerli Nugis". Mitte küll päris minu nimi, aga teatud sarnasused on. Telefon seevastu oli küll minu oma. Õppejõud helistas mu emale, kes omakorda helistas kõigile mu sõpradele/tuttavatele, kelle number tal on. Nii juhtuski, et koju jõudes ootas mind eest neli e-maili erinevatelt inimestelt, kes kõik teatasid mulle, et mu telefon on ülikooli peahoone valvelauas. Ainult, et selleks ajaks, kui ma neid lugeda sain, oli telefon ammu käes. Neid kirju tiksub edasi. Ilmselt kasutasid sõbrad-tuttavad mingit fast forward värki, aga igatahes on praegune seis 14. Väga naljakas.
Nüüd tõsisematel teemadel. Mul on olemas reporteritöö teema ja ka varuteema. Ainus mure on see paberile panna. Elu on ikka lill.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar