We Will Rock You aka Kuidas me Queeni kontsertil käisime

No mina olin juba vaimu valmis pannud, et Riiga lausa häälega minna, aga kuskilt leidis Egert kellegi, kes oli nõus meid sinna ja tagasi viima. Ainult paagitäie bensiini eest. Õõh. Okei, pole hullu - vähemalt ei pea öösel kuskil tundmatus kohas passima ja mõtlema, miks keegi küüti ei paku.
Kell kolm pärastlõunal Riia poole hakkama, Queeni plaat üürgama ja korras. Kolm tundi ja väike metsapeatus hiljem sõitsime Riiga sisse. Tund ja kakskümmend pärast seda jõudsime kontserdipaika, kusjuures Riia oli paksult eestlasi täis. Vaatad ühissõidukirajale - viis eestlast bussi järel. Vaatad vasakule - üle ühe on eestlane oma kalli autoga. Vaatad taha - mingid Tartu tüübid üritavad teha nägu, et teavad, kuhu minna, aga tegelikult longivad meie sabas. Njah.
Riga Arenale jõudes tuli kõigepealt fännisektorisse pääsemiseks peaaegu terve tiir ümber maja ära teha ja üsna külm oli. Sees oli aga paksult rahvast ja üsna kähku hakkas soe.
Umbes-täpselt kakskümmend minutit hiljem kui lubatud kustusid tuled ja suurim Baltikumis üles seatud valgusekraan näitas, milleks ta oli võimeline. Kõik kohaletulnud võivad selle vaatemängu eest oma piletiraha hästi kulutatuks lugeda. Ma ei mäleta, mis järjekorras Queen ja Paul Rodgers lugusid esitasid, aga see oli lahe.
Olime Egertiga üsna ees - võisin vabalt puudutada publiku ja lava vahele seatud barjääri ning bändiliikmed käisid lavale joostes või sealt tulles mööda nii lähedalt, et kui oleksin astunud veel ühe sammu, võinuks neid puudutada (eeldusel, et turvamees mu kätt murdnud ei oleks). Vahepeal haigutasin südamest - eks hommikune ärkamine oli üsna vara ja liigsed instrumentaallood väsitasid täiega. Tahtnuks näha kärtsu ja mürtsu. Seda küll oli, aga võinuks veel olla.
Esitati vanu klassikuid ja lugusid ka uuelt albumilt. Siiani kõlab kõrvus uus lugu "Warboys(A Prayer For Peace)", mida illustreerisid pildid erinevatest sõduritest.



Olgu öeldud, et loo jooksul lehvis ekraanil ka foto ligi paarikümne aasta eest Eestis aset leidnud sündmustest ehk siis sellest, kuidas naised ja lapsed astusid Vene tankide ja Eesti sõdurite vahele. Lugu - kuulaksin. Ikka ja jälle.
Ma olen 125% kindel, et Queen esitas lisaks paljudele instrumentaalidele järgmised lood: One Vision, Tie Your Mother Down, The Show Must Go On, Fat Bottomed Girls, Another One Bites The Dust, I Want To Break Free, A Kind Of Magic, Love Of My Life, Say It's Not True, Bad Company, Wishing Well, Crazy Little Thing Called Love, C-lebrity, Feel Like Making Love, Radio GaGa, Bohemian Rhapsody, Cosmos Rockin', We Will Rock You ja We Are The Champions. Järjekord on muidugi nii sassis kui annab, aga olgu öeldud, et viimased kaks lugu, mis liigagi paljude jaoks on ainsad Queeni lood, mida nad üldse teavad, tulid esitamisele pärast vägagi kõnekat pausi, mis tundus väga kontserdi lõpu moodi.
Aga millest veel? Kontserdi kõrghetked.
1) Rodgers sõnas, et saalis pidavat lätlasi olema. Need said mingisuguse kisaga maha. Rodgers proovis veel, kuid tulemus suurt ei paranenud. Siis ütles Rodgers, et kuuldavasti on saalis ka eestlasi, ja see möire, mis siis vallandus, oli korralik. Queeni mehed seisid laval ja vangutasid pead. Eestlaste kisa kestis ja kestis. Kõvasti. Rodgers otsustas lätlastele veel ühe võimaluse anda. Nad tegid paremini kui esimestel kordadel, aga meie vastu ei saanud. Siis tuli leedukate kord, kes karjusid lätlased küll üle, aga eestlaste möirge vastu jäid nemadki nõrgaks. Seejärel selgus, et kontsertil viibib tervelt kolm inglast. ;)
2) Ma ei mäleta küll lugu (SinaTuub väidab selle olevat "All Right Now"), aga trummar astus oma pukilt ära ja tema asemele asus ei keegi muu kui Läti peaminister Ivars Godmanis. Papi oskab pilli mängida. Vahepeal oli küll tunne, et ta ei pea loo lõpuni vastu, aga sai hakkama. Viis pluss. Andrus, millisel kontsertil sina viimati üles astusid?



3) Taas lugu ei mäleta, aga valgustus lasti nii madalale lava kohale kui üldse annab ja see värvide virvarr oli meeletu. Meeletu. Õnneks on olemas suur sõber SinaTuub, mis annab aimu, et vähemalt Moskva kontserdil oli see möll sellise loo nagu "Cosmos Rockin'" ajal. Ilmselt nii ka Riias.
PS! Uskuge, sealt lava eest oli asi ikka hoopis parem kui kuskilt rõdult, kus see video filmitud on. Esimesed sekundid on lihtsalt aplausi, aga kannatage ära...



Kontsert aga lõppes üsnagi ootamatult ja vägagi otsustavalt. Mehed marssisid ovotsioonide saatel lavalt ära ja edasi plaksutas rahvas juba lavatehnikutele. Ka nemad on aplausi väärt, kas pole?
Kokkuvõtteks võib öelda, et nägime Riias kaheksat tuttavat - üht autoga mööda sõitmas, üht ekraanilt publiku seas, kahte päris isiklikult lahkudes, nelja auto juures oodates. Igati tubli tulemus. Tartust lahkudes pakkusime, et näeme umbes viit. Positiivne. Lisaks selgus, et ka Riiga põgenedes tuleb ettevaatlik olla. Ütleme nii, et keegi märkas midagi enda jaoks uut, aga teiste jaoks kiivalt varjatud vana. Läks nii, siis läks, mis seal enam.
Tagasiteel tegime peatuse MacDonaldsis ja siis sõitsime minu arvates ühe jutiga koju. Tegelikult ei ole mul aimugi. Ma pidasin vastu veidi enam kui Riia piirini ja vajusin siis ära. Sõna otseses mõttes. Ülejäänud teest mäletan väga vähe. Rippusin turvavöö küljes, külmetasin elu eest ja aju mõtles, et magab, aga keha ei läinud järele. Kuskil Valkas/Valgas arutasid kutid minu meelest, et nad on eksinud, aga ma ei ole kindel. Võis ka minu haige meele sünnitis olla. Kui järgmine kord midagi taipama hakkasin, olime Tartus. Mul oli tunne nagu oleksin kombaini alla jäänud (mitte, et ma teaksin, mis tunne see on) ja suus oli vere maik. Sõna otseses mõttes. Kell oli kuskil veerand neli. Kaheksa tunni pärast algab mu tänane tööpäev.

NB! Mihklile, kes siia iga miljoni aasta tagant vahel ikka satub: Jah, see ei olnud Queen Freddy Mercuryga, aga see oli Queen ja see oli äge (mis sest, et Rodgers "Show Must Go On'i" kõige ilusama koha ära rikkus)!