Lubage ma vaidlen

Me ei ole kaotajad, kuigi Laura nii väidab.

Jalgpall - kaotada mäng Belgia vastu seisuga 2:3 ei ole kaotus. Ma ei tea jalgpallist mitte midagi ja eelistan, et see nii ka jääks, kuid ma ei nimetaks seda mängu kaotuseks. Ainus, kes selles mängus midagi kaotas, on belglase alla jäänud ja teadvusetult platsilt haiglasse kantud Andrei Stepanov. Hea küll, mööndustega, koondis kaotas kaks meest, aga nad saavad sellest üle. Eesti võitis, lihtsalt tabloo valetab.

Korvpall - jah, jäime lõunanaabritele alla, kuid mäng oli ju ilus. Kerdegi ütles, et paremini poleks saanud mängida. Mehed andsid oma parima. Ei, nad mängisid üle oma võimetegi, andsid rohkem, kui neil anda oli. Lõpuks oli vahe vaid seitse punkti. Meie kahjuks küll, aga me ei kaotanud. Võitsime, sest mehed jõudsid rohkem kui varem.

Kettaheide - Gerdi ei saa üldse mingis mõttes kaotajaks pidadagi. Maailmarekord jäi tulemata, kuid see ei ole peamine. Ta naasis vaid veidi enam kui nädalapäevad tagasi Pekingist kuldse medaliga. Kas me oleme selle juba unustanud? Kas tõesti ootame nüüd, et ta ennast tühjaks rabeleks ja pettume, kui ta kõiges ei hiilga? Sina, kes sa kritiseerid, ei tea, mida tähendab olümpiaks valmistumine. Ka mina ei tea, aga ma arvestan faktiga, et sajast üheksakümmend üheksa seda ei suudaks. Tuhandetest vaid ühel läheb õnneks võita. Gerd võitis. Ei tulnud rekordit, aga kui ta ise ütleb, et 70-meetrise heite üle ei saa kunagi kurta, siis mida sina vigised? Ole vait. Ta täitis vähemalt mingigi eesmärgi. Enda jaoks. Meie jaoks loeb see, et ta võitis.

Me ei ole kaotajad. Me võitsime. Ehk mitte ametlikult, aga siiski...