Saša

Minu prints koliseval trammil viis mind oma sõpradega hängima. Tuba täis temperamentseid venelasi ja mina olin tööpäevast poolsurnud. Mida hommiku poole, seda kergemaks läks. Olgu öeldud, et keelega probleemi ei tulnud, sest kõik vene noored rääkisid tol õhtul seltskonnas viibivate eestlaste (ja neid oli rohkem kui üks) rõõmuks ka omavahel vaid eesti keeles. Lõpuks vedelesime kõik üksteise kaisus diivanitel ja rääkisime elust. Integratsioon missugune. Mingil hetkel tulin lagedale mingisuguse avaldusega, mida ma ise ei suuda hetkel täpselt meenutada, ja Saša ütles tõeliselt armsa näoga: "You have a soul of a Russian bitch in ya". Ju siis on. Mis aga oli minu point? Need noored ja eriti minu kallis kangelane Saša, kellega ma täiesti pooljuhuslikult pärast tema äärmiselt ootamatut heategu uuesti kohtusin, on hämmastavad. Ilmselt võib mind nüüdsest natuke tihedamini Tallinna tänavatel koos vene noortega näha. Mind ja Sašat kohtate ilmselt trammis, sest see on meie koht.