Tuleb välja, et Sven suutis oma külmetuse mulle edasi anda. Iseenesest armas, et ta oli nõus seda minuga jagama, aga ma ei usu, et see meile kummalegi erilist rõõmu valmistab.
a) Temal ei läinud sellest absoluutselt kergemaks.
b) Minu nädal läks sellest vaid hullemaks.
Eks ma reedel ütlen talle, et me oleme täiega ühtekad. Ta kindlasti rõõmustab. Või ka mitte. Lahe on see, et ma nii tema kui ka teiste sealsete inimestega hästi läbi saan. Olen juba nagu oma. Marek vaatab veel tiba veidralt, aga no eks see ole tema enda probleem. Küll tema ka üle saab.
Ma juba nii väga ootan, et saaksin sinna minna. Praeguse väsimuse juures on see veidi ebanormaalne, aga ikkagi ootan. Ma tean, et sellest tuleb midagi väga lahedat. Jah, mul on lootust teha seda, mis mulle tõeliselt meeldib.
2 kommentaari:
Palju õnne! Mul on see-eest arvatavasti kopsupõletik küljes... no tere hommikust, kust see veel külge hakkas..:S
Seepärast ei saagi magada- rinnus valutab ja läkastama ajab pidevalt. vastik! vastik! vastik!
eino tere hommikust, armas Eestimaa!
Aia.
Mul kisub vist ka sinna kanti. Väga armas ei ole.
Postita kommentaar