Hambad ristis elan edasi. Jõud on täiesti otsas. Tänane 10-tunnine "tööpäev" väänas veel muidugi täitsa viimase. Või nii ma arvasin, kuni lugesin Pulleriinu kirjakest. Aru ma ei mõista, mis sellel inimesel viga on. Aga nojah, kui temast ja rämedast väsimusest kuidagi mööda vaadata, on elu üsna ilus. Yeah right. Hea teada, et vähemalt ühes vallas läheb mul edukalt. Kahjuks ei ole sellest edust kasu, kui ma oma patareisid laetud ei saa.
Aga peab ütlema, et tänane seltskond (Sirje, Sven, Kaidi-Kerli, Anne, Marek, Allan, Sven, Märt, Allan, Erki, Mare, Pennu, Kristjan, Kalev ja mõned veel) oli ülilahe. Kõigil tundus suht mitte nii hea päev olema, kui välja arvata Liis, kellel Anu arvates oli küll täiesti tema päev (if you know what I mean). Kasulik teada, et tegelik draama toimub kardinate taga, mitte ees. Jah, täna oli küll enamikul "must-keep-going" päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar