Ristiku tänava tuved ehk kuidas me kuskil pärapõrgus saunas käisime

No nüüd oleks viimane aeg rääkida sellest, kuidas me Egertiga ühel heal päeval (esmaspäeval siis) otsustasime lihtsalt Ristiku tänavale Madise juurde sauna minna. Sealjuures võiks mainida, et Ristiku tänav oli meile mõlemale täiesti tundmata territoorium ja selle umbkaudsest positsioonist saime ka aimu üksnes tänu sellisele imepärasele leiutisele nagu seda on Regio.
Kaheksa paiku hakkasime kino juurest minema. Suundusime mööda Võru tänavat sinna, kuhu tundus olevat mõistlik minna. Algul läks üsna libedalt, aga kui Egert hakkas märkama väga tuttavaid autosid, läks minul küll südame alt õõnsaks. Oleks nagu Annelinnas noh. :D Siis käisime Statoilis rehvi pumpamas. Teinekord läheme sinna tagasi, et Egert saaks läpparit puhastada ja mina seni teise läppariga Orkutis istuda. Neil on seal wifi ju. Nali naljaks. Ristiku tänavale me isegi kuidagi jõudsime, aga seal läks keeruliseks. Ei osanud nagu kummalegi poole minna. Paistis kole haiglaroheline maja. Õõh. Selle number oli miski viiekümnega. No meil oli üsna algust vaja. Ja oh seda üllatust kui see algus selle sama maja lähedalt paistma hakkas.
Tahtsime Madisele tiba nalja teha, aga ta nägi meid läbi akna ja nali kukkus haledalt läbi. No tühja kah. Siis rääkisime tiba progemisest (milles mina ju täielik äss olen) ja kuidagimoodi tuli jutuks, et vahetan Õnne 13-ne uue sarja vastu, mida ma ise kirjutama hakkan. Sari saab nimeks "Ristiku tänava tuved". Tuved on uus vahva sõna. Selle tähendus las jääda esialgu saladuseks. ;)
Siis sai sauna ka. Mina ja kaks meest väga kitsas ning rõvedalt palavas niiskes ruumis. Oh, I liked it. No, I loooooooooved it. Tore oli. Teeme teinekord jälle.
Kuskil kesköö kanti jätsime Madise progema ja hakkasime teist teed pidi tagasi tulema. Egert ikka oma rattal ja mina oma lühikestel jalgadel. Avastasime taas senitundmata maid. Üsna külm oli. Egert oleks vist kinnaste eest tapnud ka, kui oleks ilmnenud keegi, kellel need on. Ühel hetkel avastasime end Tamme staadioni kõrvalt. See oli tore. Nüüd ma vähemalt tean, kus see asub. Tol hetkel oli ka tore. Teadsime, et oleme Tamme staadioni kõrval, et Tamme staadion on siin, aga kus see "siin" asub, polnud kummalgi õrna aimugi. :D No kuidagimoodi jõudsime ikka kinoni ära. Egert sai teel sinna täita ühe oma eluunistustest ja mina sain tema rattaga sõita. Fun-fun-fun. Oleks toredam olnud, kui mu pepu poleks ikka Madise ratast meelde tuletanud. :D Kino juures läksime sõbralikult lahku. Mina paterdasin oma tühja ühikasse ja Egert väntas koju.
Aga lahe õhtu oli. Ja mul on tuvede esimene episood juba praktiliselt valmis. Teinekord jälle sauna. Mine tea, mida uut võib avastada. ;)