Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas ma tõsimeeli arvasin, et tänane esimene finaalmäng algab kell seitse. Kolmveerand kuue paiku istusin Päntris arvuti taga ja kuulasin, kuidas Tarvo suure suuga jahvatas, et Kalev teeb tartlastele veel sellist sauna, et vähe pole. Kuuest hakkasin vaikselt tipa-tapa minema, et Lauraga kokku saada ja aegsasti mängule jõuda. Trehvasime temaga kaarsilla juures pargis ja lonkisime südamerahuga aeglaselt spordihoone poole. Kui me kohale jõudsime, oli teine veerandaeg just alanud. Hah. Niipalju siis minu arvamistest. Aga polnud hullu. Teisest veerandajast oli mängitud umbes poolteist minutit ja Kalev juhtis kuskil seitsme punktiga. Täpset seisu ei mäletagi. Võis olla 18:25, kui selline asi vahepeal üldse tablool oli. Võis olla ka 18:26. No midagi sellist.
Istusime suhteliselt tühjale otsatribüünile, sellele, mis Kalevi fännidest ja kommentaatorite lauast terve platsi kaugusele jäi. :D Mõne minutiga tuli Rock Kalevile järgi ja poolaja lõpuks olid tartlased juba mõne punktiga ees. Positiivne. Jõudsime ikka väga õigel ajal. Teisel poolajal ei jõudnudki tallinlased enam järgi võtta ja vahe aina kärises. Suht kolmekümnepunktiseks. Natuke kurb oli vaadata.
Ärge saage nüüd valesti aru - ma olen tulihingeline Rocki fänn. Sellegipoolest oli kurb kõiki neid korvi all tehtud pallikaotusi raske vaadata. Kalevi meestel lihtsalt kukkus pall käte vahelt ära ja nad ei osanud midagi peale hakata. Kas tõesti on Reedi lahkumine tüübid nii liimist lahti löönud? Tahaks loota, et asi on milleski muus ja nad suudavad end neljapäevaks koguda. Taas rõhutan - ärge saage valesti aru! Ma jätkuvalt loodan, et Rock võidab neid suurejooneliselt, aga ma tahaks ka näha, kuidas Kalev korralikult vastu hakkab.
[Vahemärkusena: Ja järgmisel korral ning sellest järgmistel kordadel võiks Kalevi treener (Matic või kes iganes ta oli) ikka seal püsida, kus treeneri koht, mitte kuuendaks meheks platsile trügida. Ropendada võib ju platsi ääres ka. Mängida tahad, aja vorm selga ja rullu ise platsil ringi.]
Mängu lõppedes liikus rahvas hordidena väljapääsu poole ja et meil Lauraga erilist mõtet oma kõige tagumisest nurgast välja trügida ei olnud, istusime rahulikult maha (no vähemalt tema istus) ja jälgisime, mida teevad ajakirjanikud.
Taavi haaras jõuliselt enda kätte liidripositsiooni ja asus varmalt platsinurka varitsema, aga Anu oli kaval ning seisis korraks Taavi kõrvale. Siis aga tegi Anu miskit ootamatut ja ründas tüüpi, kes ilmselgelt pidi neid intervjueeritavaid organiseerima ning ajakirjanikega kokku viima. Ei ole kindel, mis Anu tüübile rääkis, aga sai vist oma tahtmise. Veidi üritas ka Taavi, aga et ei läinud eriti õnneks, asus teisiti tegutsema. Juba tormaski ta oma tüüpilisel üsna aeglasel sammul üle väljaku ja tiris Gerdi kättpidi kommentaatorite laua juurde. Tubli! Anu ei olnud enam näha. Otsustasime omakeskis (see tähendab, et mina otsustasin), et Anu läks ilmselt Üllarit jahtima. Vaene Üllar! Kui lõpuks liikuma saime, selgus, et mul oli õigus. Üllar istuski Anu kõrval kaamera ees ja rääkis, mis ta arvab. Normaalne.
Väike ostlemine Konsumis ja ühikate juurest Päntri poole. Sain Narva 87 juures tõsiselt naerda. Tartu tudengid on Eesti iibe tõstmise niivõrd hoolega käsile võtnud, et seda tehakse lisaks kaarsillale ka ühiselamu sissekäigu kohal katmata akendega toas aknalaual. See oli minu õrnale hingele tiba liig. Võinuks ju pilti teha, aga mis mõtet sel on. Sain naerda, seegi hea. Loodetavasti läks neil kondoom katki või miskit ja ka Eesti riik saab sellest toredast suguaktist kasu. :D
Kokkuvõttes võib öelda, et tänane õhtu rokkis täiega. Neljapäevast mängu ei taha mingi hinnaga vahele jätta. Ilmselt pean pärast seda küll paar nädalat nälgima, aga ikkagi. Mängu vahele ka ei jäta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar