Laupäev. Uuh. Maret, Piret ja Kvarta. :D Läksime emaga enne kella üheksat hommikul põllule. Kartulid võtsime ka kaasa. Selleks ajaks, kui isa koju jõudis, olime jõudnud juba üsna palju maha panna. Umbes kolmandiku põllust. Et väljas oli tõeline põrgupalavus, siis on vist üleliigne lisada, et riideid oli meil seljas nii vähe kui võimalik. Tõelise maalapsena loobusin mingil hetkel ka jalanõudest ja lippasin vagude vahel täiesti paljajalu. Iga kord, kui kivi talla alla sattus, kirusin iseend ja oma rumalust, aga muidu oli täitsa lahe.
Riho ilmus ka kuskilt välja ja paps pani ta väetist külvama. Tüüp käis mööda põldu ja loopis seda valget kraami vasakule ja paremale. Eriti mõttetu töö. Isa ja Riho olid mõlemad pikkades pükstes. Pikad käised olid vist ka, aga pead ei saa anda. Ma ei saa aru, kuidas nad suutsid. Mul oli ujukateski tunne, et ma kohe kõrben, ja oleks võinud veel midagi seljast ära võtta, aga me elame liiga maantee ääres ja see poleks sünnis olnud. :D
Kella kaheks saime kolmekesi kartuli maha pandud. Siis pani isa sauna küdele, et saaksin enne välja minekut end mullast puhtaks kasida. Jalad olid mul muidugi metsikult ilusad sel hetkel. Määrisin oma veidi punetavatele õlgadele jäägeeli ja lippasin emaga puid lõhkuma. Oh, see oli äge. Selle kahe tunniga, mis ma seal veetsin, põletasin alaselja ka ära. Äge. Pärast sauna minnes oli eriti hea tunne. Not. Õlgadel ja seljal oli tiba kuum, aga see oli vaid algus.
Õhtul viis isa mind autoga Holstresse ja sealt läksin bussiga linna. Bussis kohtasin Riinat, kes rääkis, et nad lähevad Karksi-Nuia autodega. Kutsus mind ka. No loomulikult. Käisime poes ja matkasime läbi linna Männimäele. Vahepeal vaatasime rattasõitu ka. Kommentaator oli täiesti kohutav. See selleks. Männal ootasime tund aega Kätlinit ja Eelikat. Ma oleks selle ajaga bussiga juba ammu kohal olnud. :D Kui tüdrukud lõpuks tulid, käisime veel Maksimarketis sünnipäevalapsele salatit ostmas ja põrutasime Karksisse.
Kätlin ja Kaia oma Mazdaga ees, meie Eelika ja Riinaga Citröeniga järel. Tõelised vaeste tudengite kallid autod. Enne Karksi orgu tuli ümbersõidu silt, mis juhatas täiesti karupersesse. See oli eriti äge. Sõitsime Karksi-Nuiale vist kaks tiiru peale, enne kui sisse saime sõita. Haige värk. Tuuli juurde jõudes sai kohe Signet õnnitletud. Edasi läks asi (nagu alati) käest ära. Sõime, jõime (eriti jõime), käisime saunas (ai!) ja lebotasime niisama. Seal oli posu väga huvitavaid inimesi. Signe, Tuuli, Egert, Madis, Kadri, Riina, Kätlin, Kaia, Eelika, mina, Rainer ja Kristjan. Ma ei mäleta, kas oli veel keegi. Vist mitte. Mingi kella kahe ajal sai magama ka kobitud. Ma ei saagi päris täpselt aru, kuidas ma Raineri kaisus lõpetasin. Kurta loomulikult ei saa, meil on Raineriga koos alati hea. Natuke kahju oli Madisest, kes endale kuidagi kohta ei leidnud ja lõpuks autosse magama läks. Ruumi tegelikult oli. Hommikul veerand kuue ajal ajas Siks üles ja sõitsime koos Kätliniga linna.
Kell kuus Viljandi bussijaamas seistes avastasin, et ega busse pühapäeva hommikuti eriti ei sõida. Olin juba isagi üles ajanud, et ta mulle kuidagimoodi järele tuleks (no ei tahtnud poole kaheteistkümneni oodata), kui neljanda posti alla buss sõitis. Täiesti sobiva numbriga buss oli. Helistasin siis tagasi ja ütlesin, et ei ole küüti vaja ja isa võib tagasi magama minna. :D Saingi kell kuus kakskümmend pühapäeva hommikul Viljandist bussi peale. Täiesti hämmastav. Ja veerand tunniga pole ma linnast koju veel kunagi saanud. Bussiga ma mõtlen. Lahe.
Aga ok, ma lähen nüüd oma põlenud selga ravima ja kokkama. Fun, fun, fun.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar