AHOI

Ahoi. See on minu uus vandesõna. Peale selle ja homo ma enam midagi ei kasuta. Ma vähemalt üritan mitte kasutada. Kuigi tegelikult peaks ka homo kasutamist tunduvalt vähendama, arvestades seda, kui palju peavad seda sõna kuulma need, kes vaatavad üht õnnetut videoklippi. Njah. Ahoi.
Ma avastasin täna kaks väga intrigeerivat asja. Esiteks pole ma juba kaks päeva bloginud (sic!) ja teiseks ütleb ÕIS, et meil saab kolmapäeviti üks loeng olema koos teise kursusega (Eesti meediasüsteem ja meediakasutus siis see aine). Esimene on küll tõsi, aga teine võib ka väga vabalt olla. No ahoi!
Laupäeva õhtu oli äge. Tulin töölt ja tegin nuudliwokki, mis natuke ebaõnnestus, aga ikkagi üsna maitsev tuli. Järgmine kord lisan siis lihtsalt rohkem igasugu rohelist kraami. Näiteks massilises koguses idusalatit. Siis mängisime Tiina ja Egertiga Blockstersit või mis iganes selle asja nimi oli. Nalja nabani. Kõigil käed värisesid. Eriti minul. Pärast Egerti hüsteeriliselt naljakat viimast käiku oli tunne, et ajame oma naeruga naabrid üles. :D Tiina võitis. Mina tulin teiseks, aga see ei olnud kerge. Egert kaotas mulle kahe punktiga. Väga napilt. Lõppkokkuvõttes Eggy siiski võitis, sest ta sai viimase käigu eest 40 stiilipunkti. Seda korrata on väga raske, kuid ma ennetavalt ütlen, et ta suutis teha midagi veelgi ägedamat. ;) Pärast mängisime Tiinaga veel laevade pommitamist ja läksime siis kõik tuttu ära.
Pühapäeval magasin kaua. Tervelt kümneni. Tahtsin hirmsasti suusatamist vaadata. Sõin ja vaatasin ja olin meeleheitel, sest kolmest vajalikust uudisest oli valmis vaid üks. Ahoi, ma ütlen. Keskpäeva paiku panin teleka hääletu peale ja hoopis kuulasin suusatamist. Äge oli see, et pilt ja heli olid paarkümmend sekundit nihkes ning nii oli üsna nilbe kuulata Taavi entusiastlikku häält rääkimas kellegi uhkest paaristõukest, kui ma parasjagu näen juba tükimat aega kellegi teise vahelduvat sammu. Kui Otepää asjas väike paus tuli, tegin raadiole mute ja vaatasin Östersundi laskesuusatamist. Tegin sellega paralleelselt endale märkmeid ja kui sõit lõppes, kirjutasin märkmed viie minutiga uudiseks ümber ning saatsin oma esimesed kaks uudist Kalmrele ära. Üks siis veel. Ah jaa. Ma esimest ei olegi maininud. See on minu kepiuudis, mis valmis tegelikult juba reedel ja sai viimase lihvi laupäeva hommikul, enne kui tööle läksin. Vähemalt pealkiri on hea. Vähemalt minu enda meelest. Ja ma olen ju hea pealkirjanik ikkagi. :D Ennast kiitmast ma ei väsi. Tegelikult pidi mul pühapäeval vaba päev olema, aga lõpetasin ikkagi töö juures, sest järjekordne inimene jäi haigeks ja Veerikul oli täielik kriisiolukord. Jooksin siis tööle. Olin nõus kella üheksani olema ja kell üheksa marssisin sealt minema, otseteed Tiina juurde, kus olid veel Renx ja Egert ja Kadri (Tiina toanaaber). Nad olid mulle ühe pannkoogi jätnud. Hea oli. Tassiga sai muidugi nalja ja mingi pidev tõusmise jutt käis. Mingid asjad kogu aeg tõusid. No ahoi! Mida ahoid veel ei kuule?! Ahoi! Siis mängisime jälle seda blokivärki. Ma võitsin. Oh seda üllatust. Tõsiselt. See oli üllatav, sest laupäeval värises mu käsi ikka hullupööra. Ja kui ma rääkisin, et enam stiilsemat käiku ei oleks Egert saanud teha, siis tegelikult ikka saab küll. Ja veel ühe klotsiga. Jah, ta suutis ümber ajada ühe klotsi. Ja see ei olnud isegi mitte see peenike, vaid hoopis kollane. Naeru kätte võinuks lämbuda. 80 stiilipunkti. Taas Egerti võit. Sellele lihtsalt ei suuda vastu seista noh.
Täna tuleb vara ärgata ja uudiseid vorpima hakata. Tegelikult on vaja veel vaid üks teha, aga mul on nüüd nii palju teemasid, et kirjutan vist need kõik ära, st saan loo suusahüpetest, raamatutest ja bussijuhtidest. Juhhuu. Ja homme on jaapani keel ja pannkoogiralli. Nii lahe! Tõlkes tähendab see siis kella kaheksast äratust, kolme uudist, loengut kuuest kaheksani, pannakarallit poole ööni ja valmistumist varahommikuseks loenguks teisipäeval. Või no kella kümneseks, aga see on ikkagi vara.
Ja sel nädalal pidin kinno minema. Tahan kinno minna :$
Aga nüüd poen voodisse ja võtan mõmmi kaissu ja valetan endale, et ma näen head und, mis sest, et ma und ei näe.