Täna

Otse loomulikult on nii, et kui mul on plaanid, siis kipuvad need ikka untsu minema. Ja tänane päev ei erinenud selle poolest praktiliselt mitte kuidagi.
Äratus helises kell 5.45. Ma ärkasin, tõusin istuli ja panin äratuse kinni. Ilmselget ei olnud see ainus, mille kinni panin, sest järgmine kord, kui silmad avasin, oli kell 7.01. Persse!Buss pidi väljuma poole kaheksast. See, et mu isa on bussijuht, ei tähenda, et võiksin hiljaks jääda. Kurat. Ja mina tahtsin veel hommikul pesus käia ja korralikult süüa. Nii palju siis sellest. Ühe käega tõmbasin pluusi üle pea ja teisega valisin issi numbrit, et talle oma hilinemisest teatada ja kindlaks teha, et ta ilma minuta ikka ära ei lähe. Issi ütles, et ta sõidab nimelt aeglasemalt, et saaks mu Pattaya eest peale võtta. Oh, kui tore. Toppisin siis riidesse ja kammisin juuksed ning ajasin suvalisi asju kotti. Otse loomulikult jäid vajalikud asjad Tartusse. Aga pole hullu, saab ehk hakkama. 7.20 jooksin ummisjalu palatist välja ja pöörasin ümber Pattaya nurga täpselt samal hetkel, kui isa buss sealt mööda sõitis. Õnneks issi nägi mind ja pidas kinni. Jooksin siis suvalises kohas üle tee ja ronisin läbi muda bussi. Uuh. Tädikesed küll vaatasid vähe imelikult, aga no mis mul neist.
Teel Tallinna poole istusin giidi kohal bussijuhi kõrval ja arutasin papsiga, kui kindel ta on selles, et kontrolli ei tule. Ka pereliikme tasuta vedamine võib bussijuhile üsna kalliks maksma minna ja seda täiesti otseses mõttes. See lõbu võib maksta poole issi kuupalgast (olgu öeldud, et see ei ole väga väike). Tee peal nägin veel mandri-Eesti keskpunkti ja Põltsamaa Selverit, kuhu paar Veerikul töötanud tüdrukut detsembris tööle läksid. Ma polnudki varem Põltsamaal käinud. :D Iga päev midagi uut. Issi rääkis seda, kuidas eile üks kontroll teda Tallinna bussijaamast teele saatis. Seesama naine elavat Mäos. Kui viimatinimetatud peatusesse jõudsime, ei olnud kontrolli näha ja minul oli meeletu pissihäda (kas te loete kuskilt eestpoolt, et jõudsin hommikul tualetis käia?). Käisin siis Apelsinimajas pissil ja kui tagasi tulin, rääkis issi bussi kõrval ühe naisterahvaga juttu. Ütlesin viisakalt tere nagu pedagoogi laps kunagi ja naine küsis issilt: "Kas see ongi sinu tibu või?" Issi vastu, et see on jah minu tibu. See naisterahvas oligi see Mäol elav kontroll. Uups! Big uups!! Huge uups!!! Isa oli talle öelnud, et tal on tütar piletita kaasas. Õnneks ei tahtnud kontroll üldse issi bussi kontrollida, vaid passis Valgast tulevat bussi ja lasi meil minna lausega: "Eks sa siis mine oma tibuga." :D Vedas.
Isa rääkis veel seda, et on kuni esmaspäevani Otepääl komandeeringus. Nagu mismõttes??? Kas kõik peale minu on sel nädalavahetusel Otepääl maailmakarikal? Nii ebaaus. Issi läheb homme kella poole kaheteistkümneks suusatajatele lennujaama vastu, viib nad Otepääle ja siis sõidutab neid seal paar päeva ööbimiskohta ja suusastaadionile. Kade olen. Õõõõõõh. Tahan ka. Miks ma just sel laupäeval pean tööl olema?!? See jutt räägitud, jäin tükiks ajaks vait. Ülejäänud tee Tallinnasse olin suht unine ega mäleta seetõttu sõidust eriti palju. Ega midagi erilist juhtunudki. Bussijaamas ütlesin issile head aega ja lippasin R-kioskisse talonge ostma. Kuus eeku talongi eest! Röövimine. Ok. Patseerisin siis oma viie kuuekroonise talongiga läbi Tallinna Estonia juurde ja läksin sealt number kuueteistkümne peale. Meelespeal (ja uskuge, ma ei suutnud algul seda peatust kuidagi meelde jätta) kobisin maha ja kõmpisin poodi deodoranti ostma, sest olin selle ka Tartusse unustanud. Kurat. Rikas tudeng nagu ma olen. Yeah right!
Kui Raili juurde jõudsin, käisin suht kohe pesus, sõin kaks vorstisaia ja olin valmis lahkuma. Varsti oligi nii, et Raili läks välja ja nii suundusime ühe bussiga kesklinna poole. Veidi pärast ühte olin linnas ja läksin läbi Viru Tallink City Hotelli, kus mind juba ootasid Stephane, Oliver ja Marco. Nad sõid tegelikult parasjagu lõunat, kuid et ma ei tundnud hetkel nälga, ütlesin lõunast ära ja ajasin nendega niisama juttu. Pean vist mainima, et Stephane'i ja Marcot tunnen juba Aafrika-reisi ajast, aga Oliver oli uus nägu. Aga ta on ka supertore, nii et minul erilist vahet ei olnud. Pidin veel helistama ja oma rajabroneeringut kinnitama. Tuli välja, et Kuulsaal ei olnud mu broneeringutaotlust kätte saanud. Nujah siis. Aga pole hullu, tegin uue. Enne kella kahte suundusime vanalinna avastama. Algul oli plaan filmida Toompeal Nevski juures ja Kohtuotsa vaateplatvormil, aga mehed sattusid raekoja platsist nii vaimustusse, et filmisime esimese osa hoopis seal.
See oli elamus omaette. Algul filmis Marco platsi ilma minuta, siis sain mikrofoni külge ja pidin igalt poolt kõndima. Lõpuks sain natukene rääkida ka. Mehed ütlesid, et sain väga hästi hakkama. Mul oli küll elu naljakas. No tee jah tõsist nägu, kui helimees oma karvase mikrofoniga sulle kaamera kõrvalt näkku naerab! :D Lõbus oli. Inimestele tundusime me ka huvitavatena. Uudistati küll lähemalt, küll kaugemalt, aga eestlastele omane kartus kaamera ees jäi ikka peale ja päris ligi ei tikkunud keegi. Raekoja platsilt suundusime Lühikest jalga mööda Taani Kuninga aeda ja sealt Nevski kõrvale vettinud murule filmima. Seisin lirtsuval murul ja rääkisin. Siis pidin veel Nevski kõrval kõndima ja istuma ja rääkima. Olin seal nagu nukk ja tegin, mis kästi. Täitsa fun oli, aga kaamerameestel hakkasid käed ära külmuma. Vaesekesed on ju soojamaaloomad. Et kell oli umbes pool neli, suundusime vaikselt Kuulsaali poole. Loomulikult läksime ringiga läbi Rannavärava. :D Uups...
Kohale me siiski jõudsime ja leidsime eest Kadri ja Kati, kes otse loomulikult olid mulle helistanud, aga ega mind ju mu telefon ei häiri. :D Liitus veel ka Ken, kel ei olnud kaamerameeste tulekust õrna aimugi (väga hea nägu oli tal ees - Ken, 12 punkti selle eest) ja nii marssisime seitsmekesi vapralt kolmandale korrusele. Seal olin juba valmis maksma hakkama, kui arvasime, et oleks vaja kaks rada võtta. Nojah, olgu siis kaks rada. Siis hakkas Stephane rääkima, et tema maksab. Nagu mismõttes? See ei olnud mulle väga meeltmööda tegelt, aga lõpuks siis nõustusin ja tema maksis. Algul mängisime vahepeal liitunud Jaanuse ja Greete seltsis kuuekesi, sest mehed tahtsid filmida. Ja nad filmisid ikka iga nurga alt. Ajasime igasugust iba. Loodetavasti, et pane nad meie teksti väga kõvasti sinna videosse, sest see võis veits liiga nilbe olla. Hiljem tuli ka Madis ja mängisime kahel rajal, kummalgi viis inimest. Läksime Kadriga kaamerameestele seltsi ja algul mängisin päris hästi, kuid pärast jooki (mille eest taas maksis Stephane) ei suutnud ma enam eriti millelegi peale renni pihta saada. Mehed see-eest näitasid küll osavust üles. Lahe oli. Madis jooksis esimesena minema. Pidi teatrisse suunduma. Teised läksid korrus allapoole piljardisse ja meie kaamerameestega hotelli tänase päeva viimast lõiku filmima. Kolm meest ja mina väikeses hotellitoas. Nalja nabani. Aga viimane osa tuli ära filmida. Olin tiba joogine ja vägaväga väsinud, kuid saime asja mõne minutiga tehtud. Vast tuli midagi välja ka.
Hotellist lahkudes suundusin tagasi Kuulsaali, kust teised kohe ka lahkuma hakkasid. Suure käraga saatsime Kadri bussi peale. Tema ekse ei maini, sest neile ja kõigile teistele vaatajatele korraldasime bussipeatuses küll suhteliselt lärmaka etenduse. Vähemalt oli meil tore ja see ongi põhiline. Siis saatsid Kati, Jaanus ja Greete minu bussile ning suundusid ise vist kuskile sööma. Tegin veel väikese peatuse Kadaka Selveris, et kaamerameestele homseks väike meene osta. Tahan neile sellised Eesti lipu värvides lõhnaküünlad viia, sest need on lihtsalt nii ägedad ja mäletan, kuidas Stephane'iga Kigalis rääkisime, et ta fännab küünlaid. Eks ole näha. Alati saab Vana Tallinna juurde osta. ;D Selverist Meelespeale sõitsin jänest. Nujah. Ainult neli peatust ju. Kontrolli õnneks ei olnud, sest vaevalt mul oleks täna teist korda ka niimoodi vedanud.
Uksel jooksis kohe Kata vastu. Ta tahtis, et tädi Gerly talle patse teeks. Olin nõus, aga siis tahtis ta tuttu minna ja suundus hoopis kikusid pesema. Lubasin siis kaasa minna ja tema kohe päris, et kus minu kikuhari on. Pidin siis koos Kataga hambaid pesema. Vahepeal kiikas vannitoa ukse vahelt unise näoga Priit, et aimu saada, kes seda põrgulärmi põhjustab (ei noh, Kata pidi ju kõik oma vanniloomad mulle ära näitama). Kikud pestud, hakkasime tuttu minema, aga vaatasime hoopis voodi kõrval põrandal albumit. Mul kõht korises ja Raili saatis mu sööma. Kata roniski tuttu ja mina taldrikutäie hea ja paremaga teleka ette.
Darjat ja Signet näen ehk homme. Ütlen ehk, sest kui issi ka teist tiiru Tallinnasse suusatajate järgi peab tulema, saan temaga Tartusse ja ilmselt tüdrukuid ei näe. Sellest on muidugi kahju, aga eks siis mõni teine kord. Oeh. Kumu ei ole mu kirjale vastanud. Pean ilmselt hommikul helistama. Nojah siis. Homme saan meestega kell 9.30 hotellis kokku. Ilmselt ei tule väga pikk päev, sest meil on neli kuuendikku ehk kaks kolmandikku juba filmitud. Kiired oleme! Aga nüüd peaks oma musi-musi msn'i konversatsiooni ära lõpetama ja tuttu minema, sest muidu ma küll homme kuskile ei jõua.
Aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaeh.